Välismaareisil kohtusin mehega, kellega mul väike armulugu oli. Mina tulin tagasi Eestisse ja 9 kuud hiljem sündis mul laps. Lapse isa pole praeguseks juba 4 a vanust last kordagi füüsiliselt näinud. Abielu- ega kooseluplaani meil ei ole, aga oma lapsega tahaks ta siiski kohtuda. Ta elab Aafrikas. Mina olen lapse ainuke hooldaja (vallasema).
Sünnitunnistusel isa nime ei ole, kuna ta pole Eestis käinud ja lähim Eesti esindus (Kairos), kus ta saaks oma nime ametlikult lapse sünnitunnistusele lasta kanda, on temast kaugel ning ta pole seda reisi seni veel ette võtnud. Isa nime puudumine lapse sünnitunnistusel on üks peamisi takistusi tema Schengeni viisa saamisel. Kui tal siiski õnnestub Eestisse tulla, siis me läheks ja registreeriks ta ametlikult lapse isaks (kirjutaks ta nime sünnitunnistusele).
Minu mure on aga hooldus- ja otsustusõiguse teemal: lapsel on isa, me kolmekesi kõik väga tahaks kohtuda, aga mina tahan kindel olla, et isa last minu juurest ära ei saaks viia. Laps elab Eestis nagu tavaline Eesti laps ja kodune keel on eesti keel.
Kuidas korraldada nii, et isa nimi saab küll lapse sünnitunnistusele, et isa saaks Eestisse vahest meile külla tulla, samas aga kindlustada, et ta ei saaks last minu juurest ära viia või teda endale nõuda?
Peale selle on tavaeluski paljudel puhkudel tarvis mõlema vanema nõusolekut, kuigi reaalselt hooldan teda mina üksi. Siis peaksin isa ametlikult vormistatud luba iga asja peale Aafrikast kauplema.
Ei tahaks ka lapsele tulevikku kohustuslikku isa ülalpidadamist, kui isa ise teda praegu ei toeta, ning samas ka kui minuga peaks midagi juhtuma (ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla, vabandust!), et siis last automaatselt isa juurde Aafrikasse ei saadetaks.
Ma ei taha oma lapse isa kuidagi solvata, saame temaga hästi ja sõbralikult läbi. Tal on Aafrikas pere ja lapsed. Raha ma temalt ei nõua. Mul on hea meel, et ta hoolib oma lapsest ja lapsel on hea meel, et tal on isa olemas. Samas aga on meedias palju lugusid olnud õnnetutest emadest, kus lapse isad on lapse endale röövinud - ma tahaks sellist stsenaariumit ära hoida, seda ennetada.
Kuidas ennetada lapseröövi?
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kuidas ennetada lapseröövi?
Esmalt tuleb märkida, et paraku ei ole võimalik elus edaspidiseks igaks olukorraks ennetavat lahendust välja mõelda. Kui vanemate vahel midagi kokku lepitakse, võiks see olla kirjalik/notariaalne, et vältida hilisemaid vaidlusi (tõendamisraskusi). Hooldusõiguse kuuluvus registreerida rahvastikuregistris (vt allpool selgitust). Palju sõltub tegelikust olukorrast tulevikus, lapse huvidest, inimestest endist, lapseröövi toimumisel ka piiriametnikest, riigiti esinevatest erinevusest, kontrolli tõhusest jne. Rahvusvaheline aspekt võib teinekord muuta olukorra keerulise(ma)ks. Rahvusvahelise lapseröövi kohta saab pikemalt lugeda siit: https://www.juristaitab.ee/KKK/perekonn ... -lapseroov.
Samuti tuleb lähtuda sellest, et kui lapse isa võtab isaduse omaks ning nö tema nimi saab sünnitunnistusele, siis on ta ametlikult lapse isa ning sellega kaasnevad talle vanemaõigused (aga ka kohustused) lapse suhtes. Perekonnaseadus sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
Hooldusõiguse osas – kui vanemad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest, siis on neil ühine hooldusõigus. Seega, kui soovitakse jätta hooldusõigus emale, tuleb seda isaduse omaksvõtu korral ka avalduses märkida.
Tere,
Perekonnaseisutoimingute seaduse § 27 kohaselt, kui isaduse omaksvõtt toimub pärast lapse sünni registreerimist, siis esitatakse isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud andmetele:
1) lapse isikunimi, isikukood ja kodakondsus;
2) lapse ema isikunimi ja isikukood;
3) vanema hooldusõiguse muudatused.
Sama seaduse § 29 lg 2 alusel, kui vanemad ei ole omavahel abielus, märgivad nad isaduse omaksvõtu avaldust ja ema sellekohast nõusolekut esitades, kas nad soovivad teostada vanema hooldusõigust ühiselt või jätta hooldusõiguse üksnes ühele vanemale. Perekonnaseisuametnik selgitab neile ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, võimalust jätta hooldusõigus üksnes ühele vanemale ning lapse sünni registreerimisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi.
Hooldusõiguse jm lapsesse puutuva regulatsiooni kohta täiendavalt – perekonnasedus https://www.riigiteataja.ee/akt/127062012012. ja siinses foorumis korduvalt küsitud-vastatud küsimused.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Samuti tuleb lähtuda sellest, et kui lapse isa võtab isaduse omaks ning nö tema nimi saab sünnitunnistusele, siis on ta ametlikult lapse isa ning sellega kaasnevad talle vanemaõigused (aga ka kohustused) lapse suhtes. Perekonnaseadus sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
Hooldusõiguse osas – kui vanemad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest, siis on neil ühine hooldusõigus. Seega, kui soovitakse jätta hooldusõigus emale, tuleb seda isaduse omaksvõtu korral ka avalduses märkida.
Tere,
Perekonnaseisutoimingute seaduse § 27 kohaselt, kui isaduse omaksvõtt toimub pärast lapse sünni registreerimist, siis esitatakse isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud andmetele:
1) lapse isikunimi, isikukood ja kodakondsus;
2) lapse ema isikunimi ja isikukood;
3) vanema hooldusõiguse muudatused.
Sama seaduse § 29 lg 2 alusel, kui vanemad ei ole omavahel abielus, märgivad nad isaduse omaksvõtu avaldust ja ema sellekohast nõusolekut esitades, kas nad soovivad teostada vanema hooldusõigust ühiselt või jätta hooldusõiguse üksnes ühele vanemale. Perekonnaseisuametnik selgitab neile ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, võimalust jätta hooldusõigus üksnes ühele vanemale ning lapse sünni registreerimisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi.
Hooldusõiguse jm lapsesse puutuva regulatsiooni kohta täiendavalt – perekonnasedus https://www.riigiteataja.ee/akt/127062012012. ja siinses foorumis korduvalt küsitud-vastatud küsimused.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo