Kuidas arvutatakse vanemahüvitist (samuti sünnituspuhkust), kui last ootavale naisele on varem määratud puue? Teadaolevalt maksab riik tööandjale töötaja eest sotsiaalmaksu avalduse esitamisel tagasi. Nüüd tekkis küsimus Sotsiaalministeeriumi kodulehel oleva lause kohta vanemahüvitise teemal: "Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Tuluna arvestatakse töist Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui sotsiaalmaksu on inimese eest maksnud riik, siis seda ei arvestata töise tuluna. Samuti ei arvestata välisriikides teenitud tulu, millelt pole Eestis sotsiaalmaksu makstud."
Kas tõesti siis sotsiaalmaksu ei arvestata ning vanemahüvitist saades hakkab hüvitis olema peaaegu poole väiksem kui palk või on siin tegemist mingi muu juhuga, kui riik tasub sotsiaalmaksu inimese eest?
Sellisel juhul ei ole tõene ka lause "Vanemahüvitisega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, kuna vanem katkestab seoses lapse eest hoolitsemisega ajutiselt töötamise." Riik toetab sellisel juhul küll tööandjat, kuid töötaja kaotab väga palju.
Mul on küsimus vanemahüvitise kohta
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Mul on küsimus vanemahüvitise kohta
Tere,
Mitte alati ei arvata riigi poolt makstav sotsiaalmaks hüvitiste arvestamise aluseks oleva sotsiaalmaksu hulgast välja. Vanemahüvitise puhul ühe kalendrikuu hüvitise suurus arvutatakse hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel.
Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on hüvitise taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu, välja arvatud töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt ning sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktide 1–4 ja 6–11 ning lõike 11 alusel makstud sotsiaalmaks, ja kalendrikuude arvu jagatis (vt vanemahüvitise seaduse § 3). Seega, hüvitise suuruse arvestamisel võetakse arvesse sotsiaalmaks, mis on makstud Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punkti 5 alusel (riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni, sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 3 sätestatud tingimustel).
Haigekassa maksab kindlustatud isikule rasedus- ja sünnituspuhkuse korral ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 100 protsenti. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktide 1–3 ja 6–13 ning lõike 11 alusel riigi, valla või linna poolt makstavat sotsiaalmaksu (Ravikindlustuse seaduse § 54 lg 1 p 4, § 55 lg 1). Seega, ka siin võetakse arvesse sotsiaalmaksu seaduse § 6 lg 1 punkti 5 alusel makstud sotsiaalmaks.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Mitte alati ei arvata riigi poolt makstav sotsiaalmaks hüvitiste arvestamise aluseks oleva sotsiaalmaksu hulgast välja. Vanemahüvitise puhul ühe kalendrikuu hüvitise suurus arvutatakse hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel.
Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on hüvitise taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu, välja arvatud töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt ning sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktide 1–4 ja 6–11 ning lõike 11 alusel makstud sotsiaalmaks, ja kalendrikuude arvu jagatis (vt vanemahüvitise seaduse § 3). Seega, hüvitise suuruse arvestamisel võetakse arvesse sotsiaalmaks, mis on makstud Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punkti 5 alusel (riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni, sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 3 sätestatud tingimustel).
Haigekassa maksab kindlustatud isikule rasedus- ja sünnituspuhkuse korral ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 100 protsenti. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktide 1–3 ja 6–13 ning lõike 11 alusel riigi, valla või linna poolt makstavat sotsiaalmaksu (Ravikindlustuse seaduse § 54 lg 1 p 4, § 55 lg 1). Seega, ka siin võetakse arvesse sotsiaalmaksu seaduse § 6 lg 1 punkti 5 alusel makstud sotsiaalmaks.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo