tere
mida peaksin tegema või kuhu pöörduma,kui laste isa hoidub tahtlikult kõrvale elatise maksmisest? Varsti saab 4a kui isale on pandud kohtu poolt peale alimendid, aga kahjuks pole ma siiani ühtegi pangaülekannet saanud. On ka kohtutäiturile avaldus tehtud - kahjuks ei midagi. Kohtutäitur soovitas minna politseisse ja avaldus teha. Olen kuulnud, et sellest pole nagu nii mingit kasu. Pangakontod on tal arestitud, käib mitteametlikult tööl jne. On seotud ka ehitusfirmaga aga firma arvelt kohtutäitur raha kätte ei saa. Kas on ka mingi seadus, mis paneks isa oma kohustusi kandma?
elatisnõue
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: elatisnõue
Tere,
Kohtulahendi olemasolu ning selle esitamine kohtutäiturile täitmiseks ei taga alati seda, et raha laekuks. Kui võlgnik on varatu (või ei ole vara tema nimel) ja tal puudub (ametlik) sissetulek, ei saa ka kohtutäitur temalt paraku midagi võtta. Alati tasub aga kohtutäiturile edastada kogu Teile teadaolev info võlgniku sissetulekute ja vara kohta. Ka on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ja koguma täitemenetluseks vajalikku teavet.
Täitemenetluse seadustiku § 135 käsitleb sissenõude pööramist varjatud sissetulekule. Kui Teile on teada, et võlgnik käib nö mitteametlikult tööl, siis selle sätte kohaldamise võimalikkust tasuks kohtutäituriga arutada. TMS § 135: kui isik, kellele võlgnik osutab teenust, on kohustatud kolmandale isikule raha maksma või tegema sellise toimingu, mida nende suhte laadi tõttu võib käsitada osalise või täieliku tasuna võlgniku teenuse eest, võib kolmanda isiku nõude arestida võlgniku kohta tehtud täitedokumendi alusel nagu võlgniku nõude. Võlgniku tasunõude arestimine hõlmab ka kolmanda isiku nõude võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Arestimisakt tuleb kolmandale isikule ja võlgnikule kätte toimetada. Sel juhul arestib kohtutäitur nõude sissenõudja esitatud andmete alusel. Kolmas isik võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi esitatakse sissenõudja vastu.
Kohtutäituril on õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole. Kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku tasunõude kohta võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda.
Kohtutäituri seaduse § 11 lg 4 annab ka võimaluse avaldada võlgniku nimi - kui täitemenetluses on lapse elatisnõue olnud sissenõutav üle 60 päeva, avaldab kohtutäitur sissenõudja nõusolekul võlgniku nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja ning võlasumma suuruse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel.
Politsei poole pöördumise osas on aluseks karistusseadustiku § 169 – vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Mõnel juhul rahalise karistuse või vangistuse oht siiski paneb võlgnikku kohtuotsust täitma.
Võimalik on ka teatud juhtudel asenduskohustuse kohaldamine – võlgnikust isa asemel panna lapselapse ülalpidamiskohustuse täitmine lapse isa vanematele (perekonnaseaduse § 106) – vanavanema asenduskohustus tekib nt juhul, kui vanemalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Teatud juhtudel sunnib ka see võlgnikku oma kohustust täitma.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Kohtulahendi olemasolu ning selle esitamine kohtutäiturile täitmiseks ei taga alati seda, et raha laekuks. Kui võlgnik on varatu (või ei ole vara tema nimel) ja tal puudub (ametlik) sissetulek, ei saa ka kohtutäitur temalt paraku midagi võtta. Alati tasub aga kohtutäiturile edastada kogu Teile teadaolev info võlgniku sissetulekute ja vara kohta. Ka on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ja koguma täitemenetluseks vajalikku teavet.
Täitemenetluse seadustiku § 135 käsitleb sissenõude pööramist varjatud sissetulekule. Kui Teile on teada, et võlgnik käib nö mitteametlikult tööl, siis selle sätte kohaldamise võimalikkust tasuks kohtutäituriga arutada. TMS § 135: kui isik, kellele võlgnik osutab teenust, on kohustatud kolmandale isikule raha maksma või tegema sellise toimingu, mida nende suhte laadi tõttu võib käsitada osalise või täieliku tasuna võlgniku teenuse eest, võib kolmanda isiku nõude arestida võlgniku kohta tehtud täitedokumendi alusel nagu võlgniku nõude. Võlgniku tasunõude arestimine hõlmab ka kolmanda isiku nõude võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Arestimisakt tuleb kolmandale isikule ja võlgnikule kätte toimetada. Sel juhul arestib kohtutäitur nõude sissenõudja esitatud andmete alusel. Kolmas isik võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi esitatakse sissenõudja vastu.
Kohtutäituril on õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole. Kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku tasunõude kohta võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda.
Kohtutäituri seaduse § 11 lg 4 annab ka võimaluse avaldada võlgniku nimi - kui täitemenetluses on lapse elatisnõue olnud sissenõutav üle 60 päeva, avaldab kohtutäitur sissenõudja nõusolekul võlgniku nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja ning võlasumma suuruse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel.
Politsei poole pöördumise osas on aluseks karistusseadustiku § 169 – vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Mõnel juhul rahalise karistuse või vangistuse oht siiski paneb võlgnikku kohtuotsust täitma.
Võimalik on ka teatud juhtudel asenduskohustuse kohaldamine – võlgnikust isa asemel panna lapselapse ülalpidamiskohustuse täitmine lapse isa vanematele (perekonnaseaduse § 106) – vanavanema asenduskohustus tekib nt juhul, kui vanemalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Teatud juhtudel sunnib ka see võlgnikku oma kohustust täitma.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo