tere,
Minu abikaasal on küsimus, et kas Tal on võimalik kohtu teel või mingil muul viisi vabaneda elatisest. Tal 2 last ja üks laps kolis alatiseks isa juurde. Nüüd üks laps elab ema juures ja teine isa juures. Kas temal on õigus koht teel alimendid maha võtta ja emal ei oleks võimalik elatsist enam nõuda?
elatise teema
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: elatise teema
Tere,
Perekonnaseaduse (vt al. § 96) kohaselt on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidama. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks laste vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades laste kõiki eluvajadusi, sh võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi ja kasvatamise kulutusi. Samas võetakse arvesse vanemate varalist seisundit (st võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral peavad vanemad andma lastele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem laste ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile, RKTKo 3-2-1-118-12). Ülalpidamist antakse üldjuhul elatise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises.
Kui mõlemad vanemad täidavad ühe (enda juures elava) lapse suhtes ülalpidamiskohustust muul viisil, kui elatist makstes, siis on kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmiseks/elatise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks oluline välja selgitada/tõendada, mis ulatuses vanemad ülalpidamiskohustust juba täidavad, kas laste vajadused/kulutused on võrdväärsed ning kas nende vanemate varaline seisund on võrdväärne.
Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et laste elukoht on muutunud (seadusest ei tulene, et elatise suuruse määramisel arvestatakse ainuüksi lapse elukoha ja asjaoluga, mitu last kummagi vanemaga elab) (RKTKo 3-2-1-1125-11).
Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 497). Seejuures tuleb hagejal esitada ja tõendada elatise suuruse muutmise aluseks olevaid asjaolusid.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 457 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui:
1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja
2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
Riigikohtu seisukohtadega antud küsimuses saab tutvuda järgmistes otsustes: tsiviilajsas nr 3-2-1-125-11 ja 3-2-1-118-12, kättesaadavad: www-riigikohus.ee). Vajadusel tuleb laste isal endal pöörduda isiklikule konsultatsioonile koos dokumentidega, kuna küsimusest ei selgu piisavalt asjaolusid.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Perekonnaseaduse (vt al. § 96) kohaselt on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidama. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks laste vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades laste kõiki eluvajadusi, sh võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi ja kasvatamise kulutusi. Samas võetakse arvesse vanemate varalist seisundit (st võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral peavad vanemad andma lastele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem laste ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile, RKTKo 3-2-1-118-12). Ülalpidamist antakse üldjuhul elatise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises.
Kui mõlemad vanemad täidavad ühe (enda juures elava) lapse suhtes ülalpidamiskohustust muul viisil, kui elatist makstes, siis on kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmiseks/elatise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks oluline välja selgitada/tõendada, mis ulatuses vanemad ülalpidamiskohustust juba täidavad, kas laste vajadused/kulutused on võrdväärsed ning kas nende vanemate varaline seisund on võrdväärne.
Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et laste elukoht on muutunud (seadusest ei tulene, et elatise suuruse määramisel arvestatakse ainuüksi lapse elukoha ja asjaoluga, mitu last kummagi vanemaga elab) (RKTKo 3-2-1-1125-11).
Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 497). Seejuures tuleb hagejal esitada ja tõendada elatise suuruse muutmise aluseks olevaid asjaolusid.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 457 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui:
1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja
2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
Riigikohtu seisukohtadega antud küsimuses saab tutvuda järgmistes otsustes: tsiviilajsas nr 3-2-1-125-11 ja 3-2-1-118-12, kättesaadavad: www-riigikohus.ee). Vajadusel tuleb laste isal endal pöörduda isiklikule konsultatsioonile koos dokumentidega, kuna küsimusest ei selgu piisavalt asjaolusid.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo