Tere,
sooviks uurida infot seoses sellega, et soov minna välismaale (õppima/elama/töötama) ning võtta enda laps kaasa endaga. Oleme tema isaga lahus. Enamuse ajast laps minuga, kuid veedab oma aega ka isapoolse perega ning oma isaga.
Küsimus seisnebki nüüd selles, et mida ma peaksin tegema selle jaoks, et ei tekiks hiljem seda probleemi, et tal oleks võimalik kuulutada laps "röövituks" ?
Kas piisab näiteks sellest, kui me kirjutame avalduse/tõendi vabas vormis, kuhu paneme kindlasti kirja enda ja lapse isikukoodid ning kuupäeva ja allkirjad või on vaja see vormistada kuskil riigiasutuses?
Tänan vastuse eest
Lapse "röövimise" vältimine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Lapse "röövimise" vältimine
Tere,
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, teevad nad kõik lapsesse puutuvad otsused ka ühiselt. Vaidluse korral lahendab asja kohus. Kui on olemas kokkuleppe, siis tasuks alustada sellest, et uurida, milliseid dokumente ja millises vormis nõuab sihtkohamaa. Edasiste vaidluste vältimiseks tuleks teise vanema nõusolek vormistada notariaalselt kinnitatud vormis. Küsija ei märgi, millist riiki silmas peetakse, kuid infot võib saada mh saatkondadest. Nt Soomes peab olema teise vanema nõusolek notariaalselt kinnitatud vormis (http://www.estemb.fi/est/konsulaarinfo/soome_toole).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, teevad nad kõik lapsesse puutuvad otsused ka ühiselt. Vaidluse korral lahendab asja kohus. Kui on olemas kokkuleppe, siis tasuks alustada sellest, et uurida, milliseid dokumente ja millises vormis nõuab sihtkohamaa. Edasiste vaidluste vältimiseks tuleks teise vanema nõusolek vormistada notariaalselt kinnitatud vormis. Küsija ei märgi, millist riiki silmas peetakse, kuid infot võib saada mh saatkondadest. Nt Soomes peab olema teise vanema nõusolek notariaalselt kinnitatud vormis (http://www.estemb.fi/est/konsulaarinfo/soome_toole).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo