Eritoetus

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Eritoetus

17 Mai 2013, 09:34

Kuidas toimida, kui ei ole nõus sellega, et õpilasele ei määratud eritoetust ametikoolis. Õpilase ainuke rahaline sissetulek oli seni kooli poolt määratud eritoetus. Ema ja isa elavad lahus. Ema, kellega koos laps elas, on alkohoolik. Ema kolis ära joomakaaslase juurde ja nimetatud õpilane peab ise end elatama. Kuni jaanuarini 2013 oli abiks nimetatud toetus summas 80€ kuus. Veebruaris oli uus määramine ja seekord eritoetust ei määratud. Olen vaidlustanud koolis selle otsuse. Esmalt vastati, et kuna rahalisi vahendeid on sellel aastal vähem, siis õpilasele toetust ei määratud. Põhjuseks toodi koolist puudumist arv ja õppeedukus. Samas õppeedukus on korras ja ja puudumisi minimaalselt. Pärast direktori poole pöördumist vastati, et kui tekib võimalus, siis ka taastatakse toetus õpilasele. Samas on minuni jõudnud info, et toetust määrati vaid õpilastele, kes elavad ühiselamus, et nad saaksid oma ühiselamu eest maksta. Õpilane, kel väga raske majanduslik olukord, elab koolist 10 km. eemal - oma kodus. Pöördusin Haridusministeeriumi poole, et selgitataks välja, kas eritoetuse mittemääramine on põhjendatud ja kas need õpilased, kellele määrati toetus on paremad õpilased ja majanduslikult kehvemas seisus. Seni pole vastust saanud. Kuna kogu toetusteks mõeldud raha on ametikoolis õpilastele ära määratud, siis pole lootustki, et seda otsust muudetakse. Kuidas käituda ja selgeks saada, kas kooli otsus oli õiguspärane.
Olen õpilase tädi ja talle elatist võimaldanud, kuid arvan, et seda oleks pidanud tegema riik.

Re: Eritoetus

21 Mai 2013, 12:36

Tere,

Ülalpidamise saamine: Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seega – ülalpidamise peavad tagama eelkõige vanemad (teatud juhtudel ka vanavanemad (perekonnaseaduse kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad sugulased). Küsimusest ei selgu senised tegevused õpilasele elatise saamiseks (nt isa majanduslik olukord jne). Olenevalt konkreetsetest asjaoludest, on teatud juhtudel võimalik kohaldada ka asenduskohustust, st ülalpidamist peavad andma vanavanemad (perekonnaseaduse § 106). Võib eeldada, et ka eritoetus kata kõiki õpilase eluvajadusi.
Seega tuleks õpilase piisava ülalpidamise tagamiseks kaaluda mh erinevaid elatise saamise võimalusi (vanemad, vanavanemad; kohtusse pöördumise vajadus, aga ka perspektiivikus). Asjaolude väljaselgitamiseks oleks soovituslik koos õpilasega pöörduda õigusnõustamisele. Kui õpilane on alaealine, tekib küsimus ka vanema hooldusõiguse teostamise osas. Tasuta õigusnõustamise osas infoks: http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse- ... -isikutele.

Eritoetuse osas: Küsimusest ei selgu ammendavalt kooli poolt esitatud põhjus toetuse maksmisest keeldumise kohta (esialgu viidati ühele, siis teisele põhjusele); samuti ei ole teada, mis kooliga tegu. Tutvuda tuleks õppeasutuse eritoetuse fondi kasutamise korraga. Kas kohtusse pöördumiseks on alust, saab otsustada konkreetsete asjaolude alusel sõltuvalt mh toetuse määramata jätmise põhjusest.

Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo

Vasta