Tere,
1. Seadusjärgsed ülalpidamiskohustused on sugulaste ja abikaasade vahel. Perekonnaseaduse kohaselt Teie oma abikaasa ema ülal pidama ei pea. Kuid ülalpidamiskohustus võib tekkida ka lepingu alusel, mistõttu tuleks täpselt üle vaadata kinkelepingu tingimused.
2. Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu (antud juhul nt abikaasa ema ja teie alaealised lapsed), ja ülalpidamiskohustuslane (st Teie abikaasa) ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last /.../ ülenejale sugulasele (antud juhul abikaasa emale). St, kõige esmalt tuleb tagada laste piisav ülalpidamine.
3. Teie abikaasa ning tema vend on põhimõtteliselt kohustatud oma emale ülalpidamist andma, kuid perekonnaseadus sätestab ka teatud eeldused, mille korral võivad (sõltuvalt täpsetest asjaoludest) täisealised lapsed oma vanemate suhtes ülalpidamiskohustusest vabaneda. Nt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda.
4. Mitu sama astme sugulast (nt antud juhul vennad) täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. See tähendab, et iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
Kuna küsimus eeldab dokumentidega tutvumist ning täpsete asjaolude väljaselgitamist, siis soovitame Teil probleemi õiguslikuks analüüsimiseks ja lahenduse leidmiseks pöörduda isiklikule õigusnõustamisele (vt nt
http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse- ... -isikutele).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo