Elatise vähendamine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Elatise vähendamine

14 Mär 2011, 11:06

Tere.
Minul selline mure, et on olemas kohtuotsus - või õigemini kokkuleppeotsus - elatise suhtes okt. 2009, milles leppisime vastaspoolega kokku miinimum suuruses elatis kahele lapsele. Esimese makse pidi kostja tegema sama kuu 20. kuupäevaks. Kostja suvatses hakata elatist maksma alles kohtutäituri vahendusel alates jaanuar 2010, st. arved arestiti ja sealt kaudu laekuvad osalised maksed. Kostja nimel on kaks firmat, eramu. Samal ajal lõi kostja uue pere, kus oli teisel poolel 2 last enne, nüüdseks on neil ka ühine laps. Nüüd on tema teinud avalduse kohtusse elatise vähendamises osas pooles ulatuses, st. tahab vähendada 4350- 2175= 2175 kahele lapsele. Põhjenduseks toob oma 50% töövõimetust. Minul on 70% töövõimetust ja kasvatan lapsi üksinda. Samas ei ole minul ka toetavaid lähisugulasi (vanemad surnud). Olen iseseisvalt pidanud maha kirjavahetuse kohtuga, kuna mul ei ole võimalik esidndajat palgata, vastaspoolel on esindaja, kes esindab teda minu vastu juba kolmanda asjaga.
Küsimus siis selline, kuna pean minema kohtusse ja vastakuti seisma juriidiliselt pädevama inimesega:
Millistele punktidele toetuda? Pean silmas seadusest tulenevaid, et oma õiguseid kaitsta. Kulutused olen kohtule tõendanud ja põhjendanud. Milliseid paragraafe ja seaduseid peaksin eriti hästi endale selgeks tegema, et saaksin kohtus siiski vähekenegi adekvaatselt end kaitsta. Samas on veel see punkt, et vastaspool on esitanud ka kohtule avalduse lapse elukoha määramiseks tema juurde (teises kohtus). Kas saan seda punkti kasutada tema elatisevähendamise soovil?
Samas on vahepeal seadus(ed) muutunud. Kirjavahetust alustasime kohtuga veel vana seaduse kehtimise ajal. Sellest ka minu
väike hirm eelseisva ees.
Andke palun suund. Ei suuda lühikese ajaga ise neid seaduseid ja paragraafe üle lugeda ja välja otsida kõiki vajalikke punkte.

Re: Elatise vähendamine

14 Mär 2011, 11:11

Alates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätestab sarnaselt varem kehtinud PKS-ga alaealisele lapsele igakuise elatise miinimummääraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (oli 2175 krooni, nüüd 139,01 eurot).

PKS § 102 lõike 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Eeltoodu tähendab, et erandjuhtumil võib kohus tõepoolest väljamõistetud elatise suurust vähendada. Kohus lähtub elatise määramisel (ka selle suuruse vähendamisel) eelkõige laste vajadustest. Seetõttu hinnatakse laste vanemate varalist seisundit ja laste vajadusi. Teie laste isa peres tuleb kindlasti arvestada ka laste isa elukaaslase varalist seisundit, sest nende ühise lapse ülalpidamiseks tuleb ka temal oma osa anda.

Riigikohus on lahendi 3-2-1-31-09 (kättesaadav: http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,2,1068 ... -2-1-31-09) punktis 12 öelnud, et elatise vähendamise esmase eeldusena peab hageja tõendama, et tema ja teise lapse teine vanem ei suuda olukorras, kus hageja maksab kostjaga ühistele lastele elatist minimaalmääras, rahuldada teise lapse vajadusi. See tähendab, et teie peaksite küsima, millised vajadused sellel lapsel rahuldamata jäävad ja tõendamiskoormis on vastaspoolel.

Kirjutate, et laste isa on esitanud kohtule ka avalduse lapse elukoha määramiseks tema juurde.
Pelgalt elukoha määramine ei lahenda aga PKS-st lähtuvaid õiguslikke probleeme. Kas sisuliselt tähendab see avaldus, et isa tahab saada teie ühistest kahest lapsest ühe suhtes hooldusõigust endale?
Tundub, et siin on vastuolu - elatist maksta ei suuda, aga enda juures last ülal pidada suudaks. Mõistlik oleks lahendada neid asju üheskoos. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 annab võimaluse peatada menetlus teise menetluse tõttu.

Uus PKS on sisse toonud hooldusõiguse mõiste. kuigi selle sisu mõte oli ka varem kehtinud seaduses. Hooldusõigus tähendab vanema kohustust ja õigust hoolitseda oma alaealise lapse eest. (PKS § 116). Omavahel abielus olevatel vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus (PKS § 117). PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, on kummalgi vanemal õigus taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus arutab asja hagita menetluses, mis tähendab, et kohus on ise aktiivne, teeb ettepanekuid tõendite esitamsieks, võib määrata ekspertiisi jms. Menetlusse kaasatakse ka laste elukohajärgne omavalitsus arvamust andma ning tavapäraselt määrab kohus lastele riigipoolse esindaja. Kohtus teeb kõik otsustused lähtudes eelkõige laste huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1).

Kirjutate, et esindajat palgata ei ole Teil võimalik. Ilmselt oleks Teil mõistlik taotleda riigipoolset menetlusabi õigusabikulude tasumiseks. Selle kohta saate infot siit: http://www.juristaitab.ee/kusimused-vas ... -oigusabi/

Vasta