Ajutine eestkoste ja isadus

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Ajutine eestkoste ja isadus

29 Apr 2011, 21:06

Laps, kellele eestkoste seatud on 6 kuune. Kuna lapse ema on ise alaealine määrati mulle ajutine eestkoste lapse ema täisealiseks saamiseni. Lapse bioloogiline ema saab lapsega hästi hakkama ja hoolitseb oma lapse eest väga. Lapse "isa", kes on täisealine, pole kuni viimase ajani tahtnud midagi lapsega tegemist teha, seega pole teda mainitud ka kusagil dokumentides ega lapse sünnitõendil. Nüüd nõuab ta lapsega kohtumist ja ähvardab, et kui me tema nõudmisi ei täida, siis ta võtab meilt lapse kohtu kaudu ära. Kuna tal ei ole hetkel isegi mingit tõestust, et laps on tema oma, kas ta saaks meid sundida tegema lapsele DNA- testi põlvnemise tuvastamiseks. Kas ta saab meilt last ära võtta või lasta tühistada eestkostet. Lapse ema saaks täisealiseks aasta pärast. Mis võimalused oleks meil, kui me ei soovi "isa" sekkumist lapse ellu, et säilitada lapse stabiilne elu ja heaolu.

Re: Ajutine eestkoste ja isadus

02 Mai 2011, 17:59

Alaealise lapse isa õigusliku staatus tuleneb Perekonnaseaduse § 84

§ 84. Isa
(1) Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:
1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus;
2) kes on isaduse omaks võtnud või
3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. PKS § 88 lg 2 sätestab, et kui lapse ema on alaealine või piiratud teovõimega täisealine isik, võib ta anda nõusoleku isaduse omaksvõtuks oma seadusliku esindaja nõusolekul. Kui ema pole isaduse omaksvõtuga nõus, võib isa taotleda kohtupoolset tuvastamist.

§ 94. Isaduse kohtulik tuvastamine
(1) Isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
(2) Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
(3) Eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik.
§ 95. Isaduse tuvastamise ja isaduse vaidlustamise hagi
Isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama.
Kui lapse ema soovib ainuhooldusõiguse endale jätta, siis on see võimalik PKS § 117 lg 2 kohaselt isaduse omaksvõtu avalduse esitamisel, märkides, et hooldusõigus lapse suhtes jääb vaid ühele vanematest. Sellisel juhul jääb lapse ainuhooldusõigus lapse emale ja lapse isal jääb õigus üksnes lapsega suhelda PKS § 143 järgi.

Alles siis, kui ekspertiisiga tuvastatakse isadus, tehakse vastavasisuline otsus ning isik kantakse sünniakti lapse isana, tekivad antud isikul kõik lapsevanema õigused ja kohustused.

Kirjast nähtub, et lapse isa ei ole sünniaktis kirjas, seega pole tal kuni lapse isaduse tuvastamiseni õiguslikku alust nõuda lapsega kohtumist ega sekkuda lapse kasvatamisse.
Kui isik kinnitatakse ametlikult isana, tekivad tal ka seadusest tulenevad (ülalpidamis)kohustused.

§ 117. Vanema hooldusõiguse kuuluvus
(1) Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus.
(2) Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

§ 143. Lapsega suhtlemise õigus
(1) Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
(2) Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.
(3) Lapse huvides võib kohus suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga või muu isikuga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku.
(4) Kohus võib keelata kolmandal isikul lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist.
(5) Kohus võib käesolevas paragrahvis nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel.

§ 144. Teabe andmise nõue
Vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega.

Vasta