Segane olukord peale lahutust
Postitatud: 13 Veebr 2023, 10:52
Tere!
Minu isa lahutas prk.s.ametis oma pika abielu naisega, kes pole minu ema. Neil ei olnud ka ühiseid lapsi, vaid mina isa poolt ja tollel naisel enda eelnevast elust laps.
Lahutustoimingu-järgselt ei mindud sujuvalt notarisse, et panna paika/määrata need varateemad. Lugesin ise, et selleks on 30 aastat aega peale lahutust, aga soovitatakse esimesel võimalusel, kuna vara väärtused vms muutuvad ajas ja siis hiljem on juba keerulisem.
Lahutusjärgselt Isa kolis majast välja, jäi töötuks ja sisuliselt ka ilma elamispinnata. Tema Eksnaine võttis uue kaaslase majja rõõmsalt elama.
Minu meelest see ei ole aus, seetõttu ka kirjutan.
Kuna isal on "hingehaavad", siis ei ole ta nõus ka notarisse minema, lõi käega, et võtku kõik ja olgu rahul, ta ei taha nendega tegemist teha.
Ma ei ole isa jutust aru saanud, mis lugu selle abielu jooksul soet. kinnistuga on. Isa ütleb, et ta oli seal majaostulepingus ainult käendaja rollis panga jaoks vms, et ta ei saagi sealt midagi nagunii. Näiteks, kui tolle naise poeg ostis endale korteri, siis see nende ühine majapidamine pandi osaliselt tagatiseks poisi ostule, aga seejuures isalt nõusolekut selleks ei küsitud, ta sai sellest tegevusest alles kordades hiljem teada. Ta poleks nõus olnud riskima, aga ei küsitud ka. On see võimalik? Või kas see tegu viitab sellele, et isal polegi õigust osale majale nagunii? Ma ei ole nende ostulepingut näinud, küll aga too naine maksis alati laenumakseid ja maksab siiani, isa jälle kõrvalt igakuiselt ostis toidu lauale. Kõik toimis.
Kas tal tõesti ei pruugi abielu jooksul soetatud kodule täna mingit õigust olla, kuigi laenumakseid ei teinud ta kordagi? Isa kardab lisaks muule, et läheb notarisse, ja sealt saab kaela endale hoopis kohustuse hakata maksma midagi oma eksabikaasale, kuna maja pole väljaostetud pangal veel ja on panga oma.
Minu meelest ei ole õiglane, et tema eksnaine sai kõik endale ja seejärel saab tema poeg kõik endale, nagu meid isaga poleks olemas olnudki.
Minu isa lahutas prk.s.ametis oma pika abielu naisega, kes pole minu ema. Neil ei olnud ka ühiseid lapsi, vaid mina isa poolt ja tollel naisel enda eelnevast elust laps.
Lahutustoimingu-järgselt ei mindud sujuvalt notarisse, et panna paika/määrata need varateemad. Lugesin ise, et selleks on 30 aastat aega peale lahutust, aga soovitatakse esimesel võimalusel, kuna vara väärtused vms muutuvad ajas ja siis hiljem on juba keerulisem.
Lahutusjärgselt Isa kolis majast välja, jäi töötuks ja sisuliselt ka ilma elamispinnata. Tema Eksnaine võttis uue kaaslase majja rõõmsalt elama.
Minu meelest see ei ole aus, seetõttu ka kirjutan.
Kuna isal on "hingehaavad", siis ei ole ta nõus ka notarisse minema, lõi käega, et võtku kõik ja olgu rahul, ta ei taha nendega tegemist teha.
Ma ei ole isa jutust aru saanud, mis lugu selle abielu jooksul soet. kinnistuga on. Isa ütleb, et ta oli seal majaostulepingus ainult käendaja rollis panga jaoks vms, et ta ei saagi sealt midagi nagunii. Näiteks, kui tolle naise poeg ostis endale korteri, siis see nende ühine majapidamine pandi osaliselt tagatiseks poisi ostule, aga seejuures isalt nõusolekut selleks ei küsitud, ta sai sellest tegevusest alles kordades hiljem teada. Ta poleks nõus olnud riskima, aga ei küsitud ka. On see võimalik? Või kas see tegu viitab sellele, et isal polegi õigust osale majale nagunii? Ma ei ole nende ostulepingut näinud, küll aga too naine maksis alati laenumakseid ja maksab siiani, isa jälle kõrvalt igakuiselt ostis toidu lauale. Kõik toimis.
Kas tal tõesti ei pruugi abielu jooksul soetatud kodule täna mingit õigust olla, kuigi laenumakseid ei teinud ta kordagi? Isa kardab lisaks muule, et läheb notarisse, ja sealt saab kaela endale hoopis kohustuse hakata maksma midagi oma eksabikaasale, kuna maja pole väljaostetud pangal veel ja on panga oma.
Minu meelest ei ole õiglane, et tema eksnaine sai kõik endale ja seejärel saab tema poeg kõik endale, nagu meid isaga poleks olemas olnudki.