vabaabielus naise pärimisõigused
Postitatud: 24 Apr 2012, 10:43
Tere!
olen elanud 15 aastat vabaabielus mehega, kellega on neli ühist last (vanuses 14 kuni 9). Elame mehe talus, millesse olen aga palju investeerinud (ca 0,5 milj. krooni). Olen müünud ära oma korteri ja selle raha eest parandasin katused, ehitasin maja pikemaks, vahetasin aknad jne. Lisaks on kogu talu maad erastatud meie ühiste laste "rahade" eest, mida riik pakkus.
Häda on selles, et kõik on mehe nimel ja ta ei ole nõus minu sooviga, et võiksin omada õiglaselt teatud protsendi kogu kinnisasjast. Ma olen üleni õnnetu, sest ei tulnud selle peale, et asjad nii võivad keerata. Olen olnud heausklik.
Ma ei julge ka kohtusse minna oma nõudmistega, sest see tähendaks vist et mul pole enam elamiskohta... meie suhted ei ole enam niigi head.
Mees on teinud testamendi, millest mina suurt ei tea, aga niipalju on ta öelnud, et pärijateks saavad meie lapsed ja täiskasvanud poeg esimesest abielust. Mind ei ole arvestatud. Kuna mehe tervis on väga halb, siis on selline seis minus tekitanud palju sisemist stressi. Ma ei tea, kuidas oleks õige käituda.
Ühest küljest tahaks, et elu oleks õiglane - samas, kui mul pole mingeid shansse oma õigustatud vara omanikuks saada, siis pole ju mõtet kohtusse minnagi ja niigi haigusega võitlevat meest väntsutada. Pealegi pole mul sellist raha, et kohtukulusid kaotuse puhul kinni maksta.
Teisest küljest peaksin ju ometi hakkama ükskord enda eest seisma.
Mis õigused oleks mul peale mehe surma testamenti vaidlustada? ja kui edukas ma selles oleksin (suuremate kulutuste tsekid on alles)? Ma ei ole huvitatud laste pärandiosa vaidlustamisest - küll aga vaidlustaksin seda, et tal pole õigust pärandada minule kuuluvat vara (selle pärandaksin ju siiski vaid enda lastele).
Või peaksin hoopis tegutsema juba NÜÜD, tema eluajal advokaadi poole pöörduma ja asjad klaariks tegema?
Lisaks olen hetkel töötu ja peame võib-olla töökohaga seonduvalt end lastega sisse kirjutama teises kohas (et lasel oleks võimalik elukoha järgses koolis käia). Kas siis jääbki meile (mulle) enam mingeid õigusi endises kodukohas midagi nõuda?
Võib-olla tuleks just enne uut sissekirjutust kohtusse pöörduma?
Tänud juba ette vastamise eest!
olen elanud 15 aastat vabaabielus mehega, kellega on neli ühist last (vanuses 14 kuni 9). Elame mehe talus, millesse olen aga palju investeerinud (ca 0,5 milj. krooni). Olen müünud ära oma korteri ja selle raha eest parandasin katused, ehitasin maja pikemaks, vahetasin aknad jne. Lisaks on kogu talu maad erastatud meie ühiste laste "rahade" eest, mida riik pakkus.
Häda on selles, et kõik on mehe nimel ja ta ei ole nõus minu sooviga, et võiksin omada õiglaselt teatud protsendi kogu kinnisasjast. Ma olen üleni õnnetu, sest ei tulnud selle peale, et asjad nii võivad keerata. Olen olnud heausklik.
Ma ei julge ka kohtusse minna oma nõudmistega, sest see tähendaks vist et mul pole enam elamiskohta... meie suhted ei ole enam niigi head.
Mees on teinud testamendi, millest mina suurt ei tea, aga niipalju on ta öelnud, et pärijateks saavad meie lapsed ja täiskasvanud poeg esimesest abielust. Mind ei ole arvestatud. Kuna mehe tervis on väga halb, siis on selline seis minus tekitanud palju sisemist stressi. Ma ei tea, kuidas oleks õige käituda.
Ühest küljest tahaks, et elu oleks õiglane - samas, kui mul pole mingeid shansse oma õigustatud vara omanikuks saada, siis pole ju mõtet kohtusse minnagi ja niigi haigusega võitlevat meest väntsutada. Pealegi pole mul sellist raha, et kohtukulusid kaotuse puhul kinni maksta.
Teisest küljest peaksin ju ometi hakkama ükskord enda eest seisma.
Mis õigused oleks mul peale mehe surma testamenti vaidlustada? ja kui edukas ma selles oleksin (suuremate kulutuste tsekid on alles)? Ma ei ole huvitatud laste pärandiosa vaidlustamisest - küll aga vaidlustaksin seda, et tal pole õigust pärandada minule kuuluvat vara (selle pärandaksin ju siiski vaid enda lastele).
Või peaksin hoopis tegutsema juba NÜÜD, tema eluajal advokaadi poole pöörduma ja asjad klaariks tegema?
Lisaks olen hetkel töötu ja peame võib-olla töökohaga seonduvalt end lastega sisse kirjutama teises kohas (et lasel oleks võimalik elukoha järgses koolis käia). Kas siis jääbki meile (mulle) enam mingeid õigusi endises kodukohas midagi nõuda?
Võib-olla tuleks just enne uut sissekirjutust kohtusse pöörduma?
Tänud juba ette vastamise eest!