Tere.
Mul on järgmine küsimus: minu tuttava lapse isa suri üsna hiljuti. Temast jäi järele korter, mille omanikud on tema ja ta õde. Kellele peaks pärandiseaduse alusel kuuluma lapse isa osa peale tema surma? Testamenti ega muud lepingut ta ei teinud. Nii palju kui tean, siis peaks see osa minema lapsele (abikaasat sellele mehel ei olnud). Selle korteri teine omanik teeb korteris remonti ja plaanib selle üürile anda. Kas tal on õigus seda teha ilma teise poolega kokkuleppimata ja kuidas peaks olema saadud tulu jagamine? Lapse (eestkostja) käest võeti korteri võtmed ka ära.
Kuidas peaks üldse edasi toimima? Tundub, et lapse tädi on päris võimukas ja teine pool teadmatusest võib kergesti alla anda.
Kes peab pärandi avama või kas üldse peab? Kas see lapse isa osa automaatselt seaduse järgi ei kuulu talle?
Veel on küsimus saamata jäänud töötasu osas, kas tööandjal tuleks see nüüd kanda koos lõpparvega surnud töötaja pangaarvele ja peale pärandi vastuvõtmist peaks see summa ka kuuluma lapsele mitte õele?
Ette tänades
Pärimine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Pärimine
Tere!
Pärimisseaduse alusel seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Kui pärandajal oli üks laps ja abikaasat ei olnud, ongi pärijaks laps pärandajale kuulunud vara (õigused ja kohustused) ulatuses (sh vastav osa korterist). Seetõttu on laps ja pärandaja õde korteri kaasomanikeks, kes asjaõigusseaduse kohaselt valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe alusel. Kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või kaasomaniku nõusolekuta vähendada.
Üürilepingu osas: kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-2-1-149-10, et kaasomandis oleva asja koormamiseks ei ole see, kui kaasomanik võimaldab lepingu või muu kokkuleppe alusel kolmandal isikul kasutada kaasomaniku ainukasutuses olevaid ruume. Teiste kaasomanike õigusi võib riivata see, kui kolmandad isikud kasutavad lisaks kaasomaniku osavalduses olevatele ruumidele kaasomanike ühiskasutuses olevaid ruume ja selle osasid (nt kraanikauss). Teie kaasuse puhul ei ole aga ilmselt sõlmitud kasutuskorda ega muid nö ruumide kasutamise jagamise kokkuleppeid, seetõttu ei ole ka ühel kaasomanikul võimalik anda kolmandatele isikutele kasutada tema ainukasutuses olevaid ruume. Vastava kokkuleppe puudumisel ei saa üks kaasomanik kogu korterit kolmandatele isikutele kasutamiseks anda, kuna kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Remondi osas: kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Alaealise puhul peab tema õiguste ja huvide eest seisma tema seaduslik esindaja, st eelduslikult vanem. Kui lapse huve on rikutud, peab tema seaduslik esindaja esitama vajadusel vastavad nõuded kohtusse lapse õiguste kaitseks.
Töötasu osas: tööleping lõpeb töötaja surmaga ning töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Töötasu kui pärandaja vara kuulub samuti pärandi hulka. Pärijaks ikka laps.
Pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale (kui ei ole loobutud). Dokumentide vormistamiseks tuleks pöörduda notari poole, kes selgitab juba edasi pärimise käiku ja alaealise pärija puhul kehtivaid erisusi.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo
Pärimisseaduse alusel seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Kui pärandajal oli üks laps ja abikaasat ei olnud, ongi pärijaks laps pärandajale kuulunud vara (õigused ja kohustused) ulatuses (sh vastav osa korterist). Seetõttu on laps ja pärandaja õde korteri kaasomanikeks, kes asjaõigusseaduse kohaselt valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe alusel. Kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või kaasomaniku nõusolekuta vähendada.
Üürilepingu osas: kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-2-1-149-10, et kaasomandis oleva asja koormamiseks ei ole see, kui kaasomanik võimaldab lepingu või muu kokkuleppe alusel kolmandal isikul kasutada kaasomaniku ainukasutuses olevaid ruume. Teiste kaasomanike õigusi võib riivata see, kui kolmandad isikud kasutavad lisaks kaasomaniku osavalduses olevatele ruumidele kaasomanike ühiskasutuses olevaid ruume ja selle osasid (nt kraanikauss). Teie kaasuse puhul ei ole aga ilmselt sõlmitud kasutuskorda ega muid nö ruumide kasutamise jagamise kokkuleppeid, seetõttu ei ole ka ühel kaasomanikul võimalik anda kolmandatele isikutele kasutada tema ainukasutuses olevaid ruume. Vastava kokkuleppe puudumisel ei saa üks kaasomanik kogu korterit kolmandatele isikutele kasutamiseks anda, kuna kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Remondi osas: kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Alaealise puhul peab tema õiguste ja huvide eest seisma tema seaduslik esindaja, st eelduslikult vanem. Kui lapse huve on rikutud, peab tema seaduslik esindaja esitama vajadusel vastavad nõuded kohtusse lapse õiguste kaitseks.
Töötasu osas: tööleping lõpeb töötaja surmaga ning töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Töötasu kui pärandaja vara kuulub samuti pärandi hulka. Pärijaks ikka laps.
Pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale (kui ei ole loobutud). Dokumentide vormistamiseks tuleks pöörduda notari poole, kes selgitab juba edasi pärimise käiku ja alaealise pärija puhul kehtivaid erisusi.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo