Tere,
Mul on mõni küsimus seoses pärimisega.
1) Mul suri vend ja nii vanemad kui mina (ainuke õde) soovime pärandist loobuda. Loobumise teeb raskeks asjaolu, et me ise teame, et ei ole esimesed pärijad. Vennal on nimelt poeg, kellega tal oli väga lähedane isa-poja suhe ning sündimise hetkest oleme temaga läbi läinud. Mainin ka, et venna poeg on vähemalt 1,5 aastasest alates olnud aeg-ajalt ka mu venna hoole all ja mu vanemate ning minu juures. Enne seda käisime pidevalt tema kodus temaga tegelemas. Kuid vend pole kunagi poja ega poja emaga koos elanud ning lapse sündides ei olnud neil lapse emaga ka läbisaamine hea, mistõttu ei saanudki lapse sünnitunnistusele isa nime. Seega ei ole hetkel tõestust, et mu vend on lapse isa, kuid me kõik teame seda.
Viimased kuud enne surma teadsime, et neil oli poja emaga plaan isadus ka ametlikuks teha, kuid kahjuks jäi see venna ootamatu surma tõttu täide viimata. Terve mu pere, sugulased ja sõbrad saavad venna pojaga (kes on 5 a) ja lapse emaga väga hästi läbi ja kõigipoolne soov on kohtu kaudu isadus tagantjärele tuvastada tuginedes tõenditele. Avaldused esitame kohtule septembri lõpul.
Kuna mu vend suri juuli keskel, siis pärimisest loobumiseks on meil aega oktoobri keskpaigani. Kindlasti ei usu ma, et saame kohtu kaudu isaduse enne seda tuvastatud. Palun andke nõu, mida teha, kuidas peaksime edasi käituma.
2) Lisaks uurin, millised on need õigused ja kohustused, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga:
§ 2. Pärand
Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.
3) Kas pärandvara nimekirja saab ka teada ilma pärimist alustamata?
Ja mis kuulub üldse pärandi alla - nt välismaal olevast, teenitud varast?
Vastust väga ootama jäädes.
Pärimine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Pärimine
Tere,
1. Pärandi avanemisel (st isiku surma korral) läheb pärand koheselt üle pärijatele. Kui testamenti ei olnud, siis on pärijateks seadusjärgselt pärandaja vanemad. Seega on neil soovi korral õigus pärandist loobuda, selleks on aega kolm kuud. Notar võib nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus.
Teadmata, mis staadiumis on pärimismenetlus (aga ka isaduse tuvastamise menetlus, vt PKS § 95 selleks õigustatud isikuid), on raske küsimusele ühest vastust anda. Seetõttu pärimist puudutavates asjades tuleb pöörduda notari poole, kes selgitab tehingute/avalduste tagajärgi ja erinevaid võimalusi. Kohtumenetluseks on vajadusel võimalik taotleda riigi õigusabi (esitamaks seoses isaduse tuvastamise ja pärimismenetlusega täiendavaid taotlusi jms) (tingimused: http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse- ... -oigusabi/).
2. Üldjuhul varalised õigused kuuluvad pärandisse, st ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. On aga ka isiklikke õigusi, millel võib olla varaline väärtus ning seetõttu kuuluda pärandvara koosseisu (nt erinevad ühingute liikmelisused). Pärandaja isikuga on lahutamatult seotud mõned perekonnaõigused (nt vanemaõigused/-kohustused), aga ka sellised kohustused, mida sai täita ainult pärandaja (nt oma eriliste oskuste tõttu).
3. Enne pärandi vastuvõtmist või sellest loobumist on pärima õigustatud isikul õigus saada andmeid pärandvara koosseisu ning testamendi ja pärimislepingu sisu kohta kohtult, notarilt ja muult isikult, kelle valduses on pärandvara, testament või pärimisleping.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
1. Pärandi avanemisel (st isiku surma korral) läheb pärand koheselt üle pärijatele. Kui testamenti ei olnud, siis on pärijateks seadusjärgselt pärandaja vanemad. Seega on neil soovi korral õigus pärandist loobuda, selleks on aega kolm kuud. Notar võib nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus.
Teadmata, mis staadiumis on pärimismenetlus (aga ka isaduse tuvastamise menetlus, vt PKS § 95 selleks õigustatud isikuid), on raske küsimusele ühest vastust anda. Seetõttu pärimist puudutavates asjades tuleb pöörduda notari poole, kes selgitab tehingute/avalduste tagajärgi ja erinevaid võimalusi. Kohtumenetluseks on vajadusel võimalik taotleda riigi õigusabi (esitamaks seoses isaduse tuvastamise ja pärimismenetlusega täiendavaid taotlusi jms) (tingimused: http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse- ... -oigusabi/).
2. Üldjuhul varalised õigused kuuluvad pärandisse, st ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. On aga ka isiklikke õigusi, millel võib olla varaline väärtus ning seetõttu kuuluda pärandvara koosseisu (nt erinevad ühingute liikmelisused). Pärandaja isikuga on lahutamatult seotud mõned perekonnaõigused (nt vanemaõigused/-kohustused), aga ka sellised kohustused, mida sai täita ainult pärandaja (nt oma eriliste oskuste tõttu).
3. Enne pärandi vastuvõtmist või sellest loobumist on pärima õigustatud isikul õigus saada andmeid pärandvara koosseisu ning testamendi ja pärimislepingu sisu kohta kohtult, notarilt ja muult isikult, kelle valduses on pärandvara, testament või pärimisleping.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo