Tere,
Küsimus seoses kaasomandiga - isa suri 2001 a ja sel hetkel olid isa ja ema juba lahutatud. Nüüd pärisime mina, minu õde ja isa eelmisest abielust poeg kõik 1/6 kinnistust, kus isa elas ning ema sai pärimisel poole kinnistust. Nüüd nõuab see neljas osapool (poolvend mul) oma osa.
Kas ta saab nõuda, et me talle välja maksaksime tema 1/6? Majale ja kinnistule lasime teha hindamisakti, nii et väärtus on teada. Kas siis välja maksmisele läheks selle hindamisakti alusel oleva 1/6 väärtus? Või me saame mingi muu summa talle öelda?
Samas, kas meie saame nõuda temalt, et meie oma perega ostame temalt selle 1/6 välja? Peale isa surma, kui kinnistu jäi ema hooldada, ei panustanud poolvend millegagi ega aidanud. Ta paar korda küsis meilt, kas me seda välja temalt ei taha osta, kuid alati jäi asi seisma, sest meil polnud talle seda summat maksta. Samas ta ei pakkunud, et tuleks ja aitaks meil kinnistut korras hoida ja me ei ole tal keelanud ka omal algatusel teha.
Kas ta saab keelduda meie soovist see 1/6 temalt välja osta?
Tänan abi eest!
ühisvara lõpetamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: ühisvara lõpetamine
Tere,
Kui kinnistu on kaasomandis, siis võib iga kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa vastavalt oma soovile ja tingimustele võõrandada (müüa, kinkida), pantida või seda muul viisil käsutada. Kui kaasomanik müüb oma kinnisasja mõttelise osa isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus (ostueesõigus aga ei kehti, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa oma alanejale sugulasele või vanemale).
Seega, kui on kokkulepe müügiks (ka hinna ja muude tingimuste osas), siis tuleb lepingupooltel pöörduda notari poole, kes vormistab-tõestab vastavad lepingud.
Kui kokkulepe puudub, on igal kaasomanikul (st nii teil kui vennal) võimalik pöörduda kohtusse kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise nõudes. Kui ka kohtumenetluse käigus ei saavutatata kokkuleppeid/kompromissi, siis sõltub tulemus sellest, millise nõudega hageja kohtusse pöördus. Valikuvõimalused on järgmised:
jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Milliseks kujuneb kinnistu (või selle mõttelise osa) hind ja kohtuvaidlus, sõltub juba konkreetsest kinnistust ja pooltest. Otsuse teeb kohus poolte esitatud taotluste, asjaolude ja tõendite alusel. Arvestada tuleb, et kui kohus otsustab, et kinnistu jääb teile, pannes teile kohustuse maksta teisele kaasomanikule tema osa välja rahas, tuleb seda otsust ka täita.
Kaasomandiga seonduvat (kasutamist, kulutuste kandmist, lõpetamist) reguleerib asjaõigusseadus (alates § 72, www.riigiteataja.ee).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Kui kinnistu on kaasomandis, siis võib iga kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa vastavalt oma soovile ja tingimustele võõrandada (müüa, kinkida), pantida või seda muul viisil käsutada. Kui kaasomanik müüb oma kinnisasja mõttelise osa isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus (ostueesõigus aga ei kehti, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa oma alanejale sugulasele või vanemale).
Seega, kui on kokkulepe müügiks (ka hinna ja muude tingimuste osas), siis tuleb lepingupooltel pöörduda notari poole, kes vormistab-tõestab vastavad lepingud.
Kui kokkulepe puudub, on igal kaasomanikul (st nii teil kui vennal) võimalik pöörduda kohtusse kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise nõudes. Kui ka kohtumenetluse käigus ei saavutatata kokkuleppeid/kompromissi, siis sõltub tulemus sellest, millise nõudega hageja kohtusse pöördus. Valikuvõimalused on järgmised:
jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Milliseks kujuneb kinnistu (või selle mõttelise osa) hind ja kohtuvaidlus, sõltub juba konkreetsest kinnistust ja pooltest. Otsuse teeb kohus poolte esitatud taotluste, asjaolude ja tõendite alusel. Arvestada tuleb, et kui kohus otsustab, et kinnistu jääb teile, pannes teile kohustuse maksta teisele kaasomanikule tema osa välja rahas, tuleb seda otsust ka täita.
Kaasomandiga seonduvat (kasutamist, kulutuste kandmist, lõpetamist) reguleerib asjaõigusseadus (alates § 72, www.riigiteataja.ee).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo