Loodan et postitasin oma mure õige alajaotuse alla.
Probleem on kaasomandiga. Vanaema pärandas suvila neljale lapselapsele võrdses osas.
Kasutamistingimusi kuidagi omavahel kokku ei lepitud. Ühel hetkel otsustas üks osapooltest teisi informeerimata majja sisse kolida.
Hetkel on olukord selline, et üks neljast, elab majas sees, teine osapool oli nõus enda osa loovutama (mul puudub ülevaade, kas müüs või kinkis), kolmas oli nõus oma osaluse müüma.
Eelnev oleks olnud kõik OK aga mind isegi ei teavitatud, et sellised tehingud on käimas.
Mul puudus võimalus teha oma pakkumine või asjas kuidagi kaasa rääkida aga olen aru saanud, et selles osas on juriidiliselt kõik korrektne, kuniks tehingud toimuvad sugulaste ja kaasomanike vahel.
Ka mulle pakuti varianti minu osalus välja osta 1000€'ga ja järelmaksuga kui ma kinkima ei olnud nõus.
See summa ei olnud minu jaoks aksepteeritav, arvestades objekti turuväärtust.
Nüüd on küsimus selles, et millised on minu õigused, võimalused ja kohustused?
Kui ühel kaasomanikul on 3/4 majast ja minul 1/4, mida reaalselt kasutada ei ole mul võimalik, sest ta elab seal sees ja osa mulle loovutama ei ole nõus, kuigi mul selleks õigus ju on olemas.
Minu huvi hetkel oleks saada vähemalt sama summa, millega osteti välja kolmanda osaniku osalus (mis jääb jätkuvalt alla turuhinna aga oleksin siiski nõus, kuid mitte vähemaga) või siis, et vabastab 1/4 majast mulle.
Kuidas peaks see paber/dokument olema korrektselt vormistatud, et talle need nõudmised esitada?
Mis saab siis kui ta keeldub mõlemast variandist ja mul paraku finantsolukord ei võimalda kohtusse asjaga pöörduda?
Millised mu väljavaated on? Oskate kuidagi aidata?
Probleem kaasomandiga
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Probleem kaasomandiga
Tere,
Kui kinnistu on kaasomandis, siis võib iga kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa vastavalt oma soovile ja tingimustele võõrandada (müüa, kinkida), pantida või seda muul viisil käsutada. Kui kaasomanik müüb oma kinnisasja mõttelise osa isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus (ostueesõigus aga ei kehti, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa oma alanejale sugulasele või vanemale).
Seega, kui olete esitanud oma ettepanekud ja on saavutatud kokkulepe müügiks (suuliselt või kirjalikult, ka hinna ja muude tingimuste osas), siis tuleb lepingupooltel ikkagi edasi pöörduda notari poole, kes vormistab-tõestab vastavad lepingud.
Kui kokkulepe müügiks puudub, on igal kaasomanikul võimalik pöörduda kohtusse kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise nõudes. Kui ka kohtumenetluse käigus ei saavutatata kokkuleppeid/kompromissi, siis sõltub tulemus sellest, millise nõudega hageja kohtusse pöördus (aga ka sellest, kas esitatakse vastuhagi). Valikuvõimalused on järgmised:
jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Kaasomandiga seonduvat (kasutamist, kulutuste kandmist, lõpetamist) reguleerib asjaõigusseadus (alates § 72, www.riigiteataja.ee). Kui kaasomanikud ei saavuta omavahelist kokkulepet asja kasutamise ja valitsemise osas, tuleb pöörduda kohtusse vastava avaldusega (kohus määrab kasutuskorra).
Vajadusel on võimalik kohtusse pöördumiseks taotleda riigi õigusabi ja nt riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Täpsemalt õigusabist vähekindlustatutele, riigi õigusabist ja menetlusabist saab lugeda siit: http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse-poordujale
Vähekindlustatud iskute õigusabivõimalustest: vt. http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse- ... -isikutele ÕTB teenuse kohta vt. www.otb.ee
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Kui kinnistu on kaasomandis, siis võib iga kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa vastavalt oma soovile ja tingimustele võõrandada (müüa, kinkida), pantida või seda muul viisil käsutada. Kui kaasomanik müüb oma kinnisasja mõttelise osa isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus (ostueesõigus aga ei kehti, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa oma alanejale sugulasele või vanemale).
Seega, kui olete esitanud oma ettepanekud ja on saavutatud kokkulepe müügiks (suuliselt või kirjalikult, ka hinna ja muude tingimuste osas), siis tuleb lepingupooltel ikkagi edasi pöörduda notari poole, kes vormistab-tõestab vastavad lepingud.
Kui kokkulepe müügiks puudub, on igal kaasomanikul võimalik pöörduda kohtusse kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise nõudes. Kui ka kohtumenetluse käigus ei saavutatata kokkuleppeid/kompromissi, siis sõltub tulemus sellest, millise nõudega hageja kohtusse pöördus (aga ka sellest, kas esitatakse vastuhagi). Valikuvõimalused on järgmised:
jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Kaasomandiga seonduvat (kasutamist, kulutuste kandmist, lõpetamist) reguleerib asjaõigusseadus (alates § 72, www.riigiteataja.ee). Kui kaasomanikud ei saavuta omavahelist kokkulepet asja kasutamise ja valitsemise osas, tuleb pöörduda kohtusse vastava avaldusega (kohus määrab kasutuskorra).
Vajadusel on võimalik kohtusse pöördumiseks taotleda riigi õigusabi ja nt riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Täpsemalt õigusabist vähekindlustatutele, riigi õigusabist ja menetlusabist saab lugeda siit: http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse-poordujale
Vähekindlustatud iskute õigusabivõimalustest: vt. http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse- ... -isikutele ÕTB teenuse kohta vt. www.otb.ee
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo