Tere
Palun vastuseid pärimisega seotud küsimustele:
1. Kui pärandaja suri aasta tagasi ja tema abikaasa väidab pärimismenetluse algatamise avaldusel, et sai pärandaja surmast teada surma päeval, siis mis põhjusel ja kas see on juriidiliselt ka õige, et algatati pärimismenetlus alles aasta hiljem?
2. Pärandaja abikaasa nõuab -"väljastada pärandvara hulka mittekuuluva abikaasa ühisvara osale omandiõiguse
tunnistust". Mida see sisuliselt teistele pärijatele tähendab pärandit vastu võttes? Kas sel juhul ei ole neil omandiõigust nimetatud varale? Millised on nende õigused?
3. Mida tähendab nimetatud klausel teistele pärijatele - "Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise
tõttu halveneks." Varaks on korter. Pärandaja abikaasa korterit ei kasuta st ei ela seal vaid pansionaadis. Pärandaja abikaasa on pärimismenetluses kirjutanud, et võlgnevusi pärandajal ei olnud. Palun täpsustage, mida see toob endaga kaasa teistele pärijatele - kas nad on/oleksid omanikud või ei ole? Mida nad peaksid veel teadma?
4. Juhul, kui nad on siiski oma osa ulatuses omanikud, siis kas pärandaja abikaasal on õigus nõuda kulude (nt kommunaalkulud, maja remont jm.) maksmist?
5. Kas teistel pärijatel on õigus sõlmida pärandaja abikaasaga (või kolmandate isikutega) oma osa ulatuses üürilepingut. Kui ei, siis mis põhjustel ei ole see võimalik või mis takistab? Põhjus - juba enne pärandi vastu võtmist küsitakse pärijatel hiljem tekkivate kulude hüvitamist .
Jään ootama Teie vastust.
Parimate soovidega
Pärand
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Pärand
Tere,
1. Pärand läheb pärijatele üle pärandaja surma korral nö automaatselt. Kui pärija ei ole loobunud pärandist 3 kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamisest, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. Pärandi vormistamiseks tuleb siiski läbi viia pärimismenetlus, milleks tuleb ka esitada notarile avaldus pärimismenetluse algatamiseks.
2. Kui tegemist oli abikaasade ühisvaraga, siis pool sellest varast kuulub pärandaja abikaasale (mille kohta ka väljastatakse omandiõiguse tunnistus ning selle osas suhtes pärijatel õigused puuduvad). Ühisvarast teine pool kuulus surnud abikaasale ja on seetõttu pärandvara. Pärijatele läheb üle vaid pärandvara. mitte pärandaja abikaasa osa ühisvarast. Millistes osades pärand jaotub, sõltub sugulusastmest. Selle kohta saab infot pärimisseadusest (§10 – 17, kui tegemist on seadusjärgse pärimisega).
3. Nii ka ise viitate, on nimetatud õigus pärandaja abikaasal abikaasade ühise kodu suhtes ning sel juhul, kui ilma seda õigust kasutamata pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.
Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja, kuid ei muuda selle omandiõigust (st teised pärijad oleksid oma päritud osa suhtes siiski omanikud edasi. Isiklik kasutusõigus elamule annab isikule, kelle kasuks see on seatud, õiguse kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.
Kui pärandaja abikaasale kuulub omandiõiguse alusel (ja lisaks pärandist) osa korterist, siis on tal vastavas osas ka selle kasutusõigus.
Pärijatele lähevad üle ka pärandaja võlad (kui need on olemas). Enne pärandi vastuvõtmist või sellest loobumist on pärima õigustatud isikul õigus saada andmeid pärandvara koosseisu ning testamendi ja pärimislepingu sisu kohta kohtult, notarilt ja muult isikult, kelle valduses on pärandvara, testament või pärimisleping. Pärandaja kohustuste täitmise kohta täpsemalt vt pärimisseaduse § 130.
4. Kui läbi pärimise on tekkinud ühine omand, kaasnevad sellega ka vastavad omaniku kohustused (sh erinevate kulude tasumise kohustus) ning teistel vastavalt õigus seda nõuda. Sõltuvalt kululiigist, võib hüvitamiskohustus olla erinev. Üldjuhul kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
5. Kaasomanikul on küll oma mõttelise osa suhtes omanikuõigused, kuid selle osa üürileandmise korral tekib küsimus, milline osa korterist antakse üürniku kasutusse. Kaasomanikule ei kuulu konkreetne tuba, vaid mõtteline osa omandist. Seega, üürimiseks peaks olema kokkulepe kaasomanike vahel korteri kasutamise korra osas. Samuti tuleks arvestada järgnevat: kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
1. Pärand läheb pärijatele üle pärandaja surma korral nö automaatselt. Kui pärija ei ole loobunud pärandist 3 kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamisest, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. Pärandi vormistamiseks tuleb siiski läbi viia pärimismenetlus, milleks tuleb ka esitada notarile avaldus pärimismenetluse algatamiseks.
2. Kui tegemist oli abikaasade ühisvaraga, siis pool sellest varast kuulub pärandaja abikaasale (mille kohta ka väljastatakse omandiõiguse tunnistus ning selle osas suhtes pärijatel õigused puuduvad). Ühisvarast teine pool kuulus surnud abikaasale ja on seetõttu pärandvara. Pärijatele läheb üle vaid pärandvara. mitte pärandaja abikaasa osa ühisvarast. Millistes osades pärand jaotub, sõltub sugulusastmest. Selle kohta saab infot pärimisseadusest (§10 – 17, kui tegemist on seadusjärgse pärimisega).
3. Nii ka ise viitate, on nimetatud õigus pärandaja abikaasal abikaasade ühise kodu suhtes ning sel juhul, kui ilma seda õigust kasutamata pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.
Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja, kuid ei muuda selle omandiõigust (st teised pärijad oleksid oma päritud osa suhtes siiski omanikud edasi. Isiklik kasutusõigus elamule annab isikule, kelle kasuks see on seatud, õiguse kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.
Kui pärandaja abikaasale kuulub omandiõiguse alusel (ja lisaks pärandist) osa korterist, siis on tal vastavas osas ka selle kasutusõigus.
Pärijatele lähevad üle ka pärandaja võlad (kui need on olemas). Enne pärandi vastuvõtmist või sellest loobumist on pärima õigustatud isikul õigus saada andmeid pärandvara koosseisu ning testamendi ja pärimislepingu sisu kohta kohtult, notarilt ja muult isikult, kelle valduses on pärandvara, testament või pärimisleping. Pärandaja kohustuste täitmise kohta täpsemalt vt pärimisseaduse § 130.
4. Kui läbi pärimise on tekkinud ühine omand, kaasnevad sellega ka vastavad omaniku kohustused (sh erinevate kulude tasumise kohustus) ning teistel vastavalt õigus seda nõuda. Sõltuvalt kululiigist, võib hüvitamiskohustus olla erinev. Üldjuhul kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
5. Kaasomanikul on küll oma mõttelise osa suhtes omanikuõigused, kuid selle osa üürileandmise korral tekib küsimus, milline osa korterist antakse üürniku kasutusse. Kaasomanikule ei kuulu konkreetne tuba, vaid mõtteline osa omandist. Seega, üürimiseks peaks olema kokkulepe kaasomanike vahel korteri kasutamise korra osas. Samuti tuleks arvestada järgnevat: kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo