Pärija on alimentide võlgnik.

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Pärija on alimentide võlgnik.

12 Nov 2012, 23:41

Tere,
mul selline küsimus, kas kohtutäitur võib arestida või sundmüüki panna mulle pärandatud maakasutusõigusega majaosa? Kas majaosaga, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse, on võimalik mingisuguseid notariaalseid tehinguid teha, kui kinnistusse kandmise protsess alles käib? Aitähh!

Re: Pärija on alimentide võlgnik.

15 Nov 2012, 18:19

Tere,

Ehitist või selle osa võib pärast 2006. aasta 1. märtsi vallasasjana käsutada pankroti-, täite- ja sundvõõrandamismenetluse korras või kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks, samuti võib teha ehitise või selle osa suhtes testamendi või sõlmida pärimislepingu. Kaasomandis oleva ehitisega võib pärast 2006. aasta 1. märtsi teha kaasomanike vahel kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid, samuti kaasomanikevahelisi tehinguid, mis on vajalikud kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks.
Ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud, kuid ehitise müümisel täituri poolt enampakkumisel ei ole notariaalne tõestus nõutav. Täitur võib arestida ja enampakkumisel müüa võlgnikule kuuluva ehitise osa.
Juhul kui majaosa kuulub pärijale ühisomandiosana pärandvara ühisuses, siis tuleb arvestada, et kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Juhul kui võõrandadakse ühisomandiosa ehitisest, siis saab seda teha üksnes teiste ühisomanike nõusolekul, olenemata sellest kas võõrandajaks on omanik või täitur. Sissenõudja võib nõuda kohtus ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.
Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara iseseisvalt käsutada, kusjuures käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine.
Kuni kinnistusraamatusse kandmiseni saab sõlmida tulevikus omandatava kinnistu osa suhtes võlaõiguslikke lepinguid. Sealhulgas on võimalik kinnistu mõtteline osa võlaõiguslikult müüa, leppides kokku ostuhinnas, tasumise korras, valduse üleandmises ja muudes müügi tingimustes ning sõlmida asjaõigusleping kinnisasja omandi üleandmiseks siis, kui kinnisasi on kinnistusraamatusse kantud. Siingi kehtivad eelpool toodud piirangud arestitud vara või ühisomandiosa käsutamise osas. Täiendavate asjaolude täpsustamiseks ning konkreetsete lahenduse leidmiseks soovitan pöörduda notari poole.

Lugupidamisega

Kätlin Aun-Janisk
notar

Vasta