Tervist!
Palun abi järgnevas küsimuses. Mu ema suri jaanuaris 2013. Ema tegi testamendi minu tütardele (hetkel 16- ja 18-aastased), määrates mind eelpärijaks kuni mu tütarde 25-aastaseks saamiseni. Ema soovis, et minu noorem tütar hakkaks elama tema majas, ja et tema maja kunagi ei ära ei müüdaks, ja minu vanem tütar minu majas. Testamendis on lause: eelpärijal on õigus pärandit vabalt koormata, kuid tal ei ole õigus pärandit võõrandada. Notari selgituste all on testamendis lause: eelpärija võib pärandit võõrandada või koormata, kui see on temale lubatud testamendiga või seda on lubanud järelpärija või kui seda on vaja annaku täitmiseks või testaatori nende võlgade tasumiseks, mille tasumise tähtpäev on saabunud.
Veidi selgitan. Minu ja mu kadunud ema majad asuvad 5XXX ruutmeetri suurusel maa-alal, mis on kaks eraldi registriosa ja kus mõlema kinnistu võrdsetes osades kaasomanikud oleme mu kadunud ema ja mina. 1500 m2 suuruse ilma hooneteta maatüki (eraldi kinnistu) sooviks nii mu lapsed kui mina ära müüa, sest nii suur aed käib meile üle jõu ja me vajaksime raha, et korrastada ema maja ning kogu ülejäänud aeda.
Aprillis 2013 algatasime pärismisasja. Küsisin seal notari asendajalt, kuidas mõista notari selgitust testamendis, mis ütleb, et eelpärija võib pärandit võõrandada, kui järelpärijad sellega nõus on. Sain vastuseks, et see notari selgituslause tuleneb seadusest. Notari asendaja ütles, et eelpärija võib võõrandada, kui järelpärijad sellega nõus on, ning et alaealise järelpärija puhul peavad nõusoleku andma alaealise lapse mõlemad vanemad ja et selleks on vaja kohtuotsust. Pärimismenetluse algatamise avalduses seda võõrandamist lubavat lauset sees ei ole.
Lugesin pärimisseadust, kuid ei leidnud sealt selgitusi eelpärija võõrandamisõiguse kohta. Niisiis küsin ja palun abi: kas ma tohin müüa ülalmainitud krunti, kui järelpärijad sellega nõus on? Ning teine küsimus: kas see notari koostatud minu ema testamendi notari selgituste all olev lause võõrandamise asjus peaks ka pärimistunnistuses sees olema?
Ette tänades abi ja selgituste eest!
eelpärimine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: eelpärimine
Tere,
Hetkel kehtiv (ja ka pärandaja surma hetkel kehtinud) pärimisseaduse § 48 kohaselt on pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi.
Antud juhul on testaator soovinud (lause testamendis), et eelpärijal on õigus pärandit vabalt koormata, kuid tal ei ole õigus pärandit võõrandada. Tundub, et siis nii see olla võibki, sest see on olnud pärandaja tahe. Tõenäoliselt kannab konkreetset pärimisasja menetlev notar selle lause ka pärimistunnistusele. Pärimistunnistusele ei kanta testamendis toodud notari selgitusi.
Esitatud andmetest nähtub, et ema tegi testamendi siis, kui kehtis 15.05.1996 vastu võetud ja 01.01.1997 jõustunud pärimisseadus, mille § 46 sätestas muuhulgas, et eelpärija võib pärandit võõrandada või koormata, kui see on temale lubatud testamendiga või seda on lubanud järelpärija. Juhul kui sellekohane lause testamendis on toodud notari selgituste all, siis see on notari poolt lisatud märkus sel hetkel kehtinud seaduse selgitamiseks, mitte testaatori tahteavaldus.
Pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise (st pärandaja surma hetkel) ajal kehtinud õigust. Ema suri 2013, seega kohaldub pärimisele 01.01.2009 jõustunud pärimisseadus. Enne 2009. aasta 1. jaanuari tehtud testamendi teksti tõlgendamisel tuleks lähtuda testaatori tegelikust tahtest. Testamendi tõlgendamiseks ja testaatori tahte väljaselgitamiseks tuleks siiski vaadata ka testamendi tegemise hetkel kehtinud seadust. Mida ema ning kellele ja millises sõnastuses määras? Kahjuks ei saa ma siinkohal asuda tõlgendama teie ema tehtud testamenti, kuna selleks peaks testamenti siiski eelnevalt nägema. Kas tema mõte võis olla, et enne järelpärija 25-aastaseks saamist ei saaks ta otsustada kinnistu saatuse üle? Sel juhul ütleksin pigem, et eelpärijal ei ole õigust kinnistut müüa isegi järelpärija nõusolekul. Kui pärandaja tahe oli, et järelpärijatele säiliksid ehitised ja ehitisteta maatüki võõrandamisele ta piiranguid ei seadnud, siis ehk võiks selle maatüki järelpärija nõusolekul siiski võõrandada. Kuni järelpärija on alaealine, siis vastava nõusoleku andmiseks tuleks saada sellekohane kohtu luba ja määrata kohtus alaealisele vastava nõusoleku andmiseks erieestkostja.
Soovitan testamendi tõlgendamise osas konsulteerida pärimisasja menetleva notariga.
Lugupidamisega
Kätlin Aun - Janisk
notar
Hetkel kehtiv (ja ka pärandaja surma hetkel kehtinud) pärimisseaduse § 48 kohaselt on pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi.
Antud juhul on testaator soovinud (lause testamendis), et eelpärijal on õigus pärandit vabalt koormata, kuid tal ei ole õigus pärandit võõrandada. Tundub, et siis nii see olla võibki, sest see on olnud pärandaja tahe. Tõenäoliselt kannab konkreetset pärimisasja menetlev notar selle lause ka pärimistunnistusele. Pärimistunnistusele ei kanta testamendis toodud notari selgitusi.
Esitatud andmetest nähtub, et ema tegi testamendi siis, kui kehtis 15.05.1996 vastu võetud ja 01.01.1997 jõustunud pärimisseadus, mille § 46 sätestas muuhulgas, et eelpärija võib pärandit võõrandada või koormata, kui see on temale lubatud testamendiga või seda on lubanud järelpärija. Juhul kui sellekohane lause testamendis on toodud notari selgituste all, siis see on notari poolt lisatud märkus sel hetkel kehtinud seaduse selgitamiseks, mitte testaatori tahteavaldus.
Pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise (st pärandaja surma hetkel) ajal kehtinud õigust. Ema suri 2013, seega kohaldub pärimisele 01.01.2009 jõustunud pärimisseadus. Enne 2009. aasta 1. jaanuari tehtud testamendi teksti tõlgendamisel tuleks lähtuda testaatori tegelikust tahtest. Testamendi tõlgendamiseks ja testaatori tahte väljaselgitamiseks tuleks siiski vaadata ka testamendi tegemise hetkel kehtinud seadust. Mida ema ning kellele ja millises sõnastuses määras? Kahjuks ei saa ma siinkohal asuda tõlgendama teie ema tehtud testamenti, kuna selleks peaks testamenti siiski eelnevalt nägema. Kas tema mõte võis olla, et enne järelpärija 25-aastaseks saamist ei saaks ta otsustada kinnistu saatuse üle? Sel juhul ütleksin pigem, et eelpärijal ei ole õigust kinnistut müüa isegi järelpärija nõusolekul. Kui pärandaja tahe oli, et järelpärijatele säiliksid ehitised ja ehitisteta maatüki võõrandamisele ta piiranguid ei seadnud, siis ehk võiks selle maatüki järelpärija nõusolekul siiski võõrandada. Kuni järelpärija on alaealine, siis vastava nõusoleku andmiseks tuleks saada sellekohane kohtu luba ja määrata kohtus alaealisele vastava nõusoleku andmiseks erieestkostja.
Soovitan testamendi tõlgendamise osas konsulteerida pärimisasja menetleva notariga.
Lugupidamisega
Kätlin Aun - Janisk
notar