Tere,
Kas on võimalik teha testamenti, kus pärand on jaotatud pärijate vahel varaklasside kaupa?
Nt: isik1 - kinnisvara ; isik2 - pangakontod ja avalikult kaubeldavad väärtpaberid ; isik3 - osalused ettevõtetes.
Mõte on pärandit mitte objektide või proportsioonide vaid varaklasside alusel jaotada.
Mul on küsimus pärandi jagamise kohta
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Mul on küsimus pärandi jagamise kohta
Tere,
Testamenti saab tõesti teha viisil, et selles määratakse vara isikutele varaliikide kaupa. Oluline on testament sõnastada selgelt ja arusaadavalt, et realiseeruks maksimaalselt pärandaja tahe.
Pärimisseaduse § 28 kohaselt lähtutakse testamendi tõlgendamisel testaatori tegelikust tahtest.
Pärimisseaduse § 29 sätestab, et isikute ja asjade nimetamisel testamendis piisab seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust. Kui testaatori tahtes kahtlust ei ole, ei mõjuta testamendi kehtivust eksimus asjade või isikute nimetamises või kirjeldamises ega see, et isiku või asja testamendis nimetatud omadus või tunnus on hiljem kadunud.
Pärimisseaduse § 56 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve.
Testamendi tegemisel tuleks mõelda sellele, et kes täidab määratud annakud (annab üle pärandaja poolt varaliikide kaupa määratud esemed). Kas selleks on pärija? Kes on pärija, kas määrata ta testamendiga?
Pärimisseaduse § 57 ütleb, et testaator võib annaku täitmise teha kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale (edaspidi kumbki annakutäitja). Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija. Kui annakutäitja on surnud, pärandist või annakust loobunud või pärimiskõlbmatu, läheb annaku täitmise kohustus üle isikule, kellele läheb üle see osa pärandist, mis oleks kuulunud väljalangenud annakutäitjale.
Testamenti on võimalik vormistada nii notariaalselt tõestutana kui kodusena. Soovitan siiski vormistada testamendi ehk viimse tahte avalduse notariaalselt tõestatuna, sest sellega kaasneb notaripoolne nõustamine. Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.
Lugupidamisega
Kätlin Aun - Janisk
notar
Testamenti saab tõesti teha viisil, et selles määratakse vara isikutele varaliikide kaupa. Oluline on testament sõnastada selgelt ja arusaadavalt, et realiseeruks maksimaalselt pärandaja tahe.
Pärimisseaduse § 28 kohaselt lähtutakse testamendi tõlgendamisel testaatori tegelikust tahtest.
Pärimisseaduse § 29 sätestab, et isikute ja asjade nimetamisel testamendis piisab seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust. Kui testaatori tahtes kahtlust ei ole, ei mõjuta testamendi kehtivust eksimus asjade või isikute nimetamises või kirjeldamises ega see, et isiku või asja testamendis nimetatud omadus või tunnus on hiljem kadunud.
Pärimisseaduse § 56 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve.
Testamendi tegemisel tuleks mõelda sellele, et kes täidab määratud annakud (annab üle pärandaja poolt varaliikide kaupa määratud esemed). Kas selleks on pärija? Kes on pärija, kas määrata ta testamendiga?
Pärimisseaduse § 57 ütleb, et testaator võib annaku täitmise teha kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale (edaspidi kumbki annakutäitja). Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija. Kui annakutäitja on surnud, pärandist või annakust loobunud või pärimiskõlbmatu, läheb annaku täitmise kohustus üle isikule, kellele läheb üle see osa pärandist, mis oleks kuulunud väljalangenud annakutäitjale.
Testamenti on võimalik vormistada nii notariaalselt tõestutana kui kodusena. Soovitan siiski vormistada testamendi ehk viimse tahte avalduse notariaalselt tõestatuna, sest sellega kaasneb notaripoolne nõustamine. Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.
Lugupidamisega
Kätlin Aun - Janisk
notar