Minu ema ja isa tegid ca aasta aega tagasi maja osas kinkelepingu enda pojale (abielu ajal soetatud ühisvara). Kinkelepingus fikseeriti, et ema võib seal edasi elada. Isal on teine elukoht ja tema kohta midagi ka kinkelepingusse ei lisatud. Selle aasta alguses ema ja isa lahutasid.
Ema ja kinkelepinguga maja saanud poeg elavad selles majas. Isa käib mitmeid kordi kuus nn külas, mille osas on talle öeldud, et see häirib majas elavaid ema ja poega (kuna on toimunud lahutus ja isa elab uue naisega, isa käitub vahel agrssiivselt ja domineerivalt, kui midagi ei meeldi siis ähvardab). Isale muidugi selline keelamine ei sobi ja ta lubas võtta kinkelepingu tagasi.
1. Kas isal on võimalik taganeda kinkelepingust kui jah, siis mille alusel (lugupidamist kinkija suhtes pole olnud ja kinkija käitub ise lugupidamatult)?
2. Mille alusel teha isale selgeks, et tal pole õigust talle sobival ajal majja sisenada või kas teda peab üldse sisse laskma?
3. Kui pakkuda isale välja, et ta saab majast kätte enda isiklikud asjad, siis mida nimetatakse isiklikeks asjadeks (oma ähvarsustes on ta lubanud ära viia kõik, mis tema on toonud, sh maja juurde kuuluvad detailid)?
4. Kui isa püüab majja siseneda vägisi või lõhub teadlikult seal midagi ära, siis kas maja omanikul on õigus kutsuda politsei ja mida nad siis teevad?
Vastuse eest ette tänades
Kinkeleping ja lahutus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kinkeleping ja lahutus
Tere,
Vastan:
Kinkija võib lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda kui:
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
Seadus ei anna loetelu ega täiendavat selgitust selle kohta, mis on jäme tänamatus. Kui kinkija tunneb ja hindab, et kingisaaja on tema suhtes näidanud üles jämedat tänamatust, siis võib ta ka taganemisavalduse esitada. Kui kinkija on esitanud kinkelepingust taganemise avalduse, kuid kingisaaja ei ole nõus kinkelepingust taganemisega ja väitega jämeda tänamatuse esinemise kohta, siis on tema asi pöörduda kohtusse taganemist vaidlustama.
Teie juhtumi puhul on situatsioon veelgi keerulisem, kuna kinkijaks olid ema ja isa koos. Kuna kingitav vara kuulus ühisvara hulka, siis eelduslikult tuleks ka taganemisavalduse teha kinkijatel ühiselt.
Kas isa võib igal ajal majja tulla, peaks vaatama kinkelepingust. Kas kinkelepingusse sai, et ta kohustub kingitava eseme valduse üle andma või jäi talle õigus kasutada seda elamispinnana vms?
Perekonnaseaduse 8. peatükis on toodud pereliikmete ülalpidamiskohustuse kohta mitmeid sätteid. Võib-olla vajab isa tõesti ulualust ja seda tuleks talle pakkuda?
Isiklikud asjad on eelkõige isiklikud riided, jalanõud, isiklikud hügieenitarbed jne, kindlasti ei ole isiklikud asjad maja juurde kuuluvad detailid.
Juhul kui isa käitub inimestele (sh pereliikmetele) ohtlikult või kahjustab võõrast vara, on tõepoolest võimalik pöörduda abi saamiseks politsei poole.
Lugupidamisega
Kätlin Aun-Janisk
notar
Vastan:
Kinkija võib lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda kui:
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
Seadus ei anna loetelu ega täiendavat selgitust selle kohta, mis on jäme tänamatus. Kui kinkija tunneb ja hindab, et kingisaaja on tema suhtes näidanud üles jämedat tänamatust, siis võib ta ka taganemisavalduse esitada. Kui kinkija on esitanud kinkelepingust taganemise avalduse, kuid kingisaaja ei ole nõus kinkelepingust taganemisega ja väitega jämeda tänamatuse esinemise kohta, siis on tema asi pöörduda kohtusse taganemist vaidlustama.
Teie juhtumi puhul on situatsioon veelgi keerulisem, kuna kinkijaks olid ema ja isa koos. Kuna kingitav vara kuulus ühisvara hulka, siis eelduslikult tuleks ka taganemisavalduse teha kinkijatel ühiselt.
Kas isa võib igal ajal majja tulla, peaks vaatama kinkelepingust. Kas kinkelepingusse sai, et ta kohustub kingitava eseme valduse üle andma või jäi talle õigus kasutada seda elamispinnana vms?
Perekonnaseaduse 8. peatükis on toodud pereliikmete ülalpidamiskohustuse kohta mitmeid sätteid. Võib-olla vajab isa tõesti ulualust ja seda tuleks talle pakkuda?
Isiklikud asjad on eelkõige isiklikud riided, jalanõud, isiklikud hügieenitarbed jne, kindlasti ei ole isiklikud asjad maja juurde kuuluvad detailid.
Juhul kui isa käitub inimestele (sh pereliikmetele) ohtlikult või kahjustab võõrast vara, on tõepoolest võimalik pöörduda abi saamiseks politsei poole.
Lugupidamisega
Kätlin Aun-Janisk
notar