Tere.
Minu vanaisa soovib pärandada testamendiga kogu oma vara minu õele ning on märkinud sinna ka klausli, et minu õde peaks mind pärast tema surma toetama vähemalt elatustaseme miinimumi ulatuses. Selline soov on minu jaoks täiesti vastuvõetamatu. Kas saab panna inimest testamenti ilma tema nõusolekuta ning hiljem toetada ilma tema nõusolekuta? Kas testamendis võib inimene otsustada teiste inimeste elukorralduse üle, piirata nende õigusi edaspidiseks pärandisse kuuluvale varale? Kas saan endale osta hiljem vanaisa korteri, kui see on pärandatud kellelegi teisele ning on seatud müügipiirang?
Tänan vastuse eest!
Testament
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Testament
Tere,
Testamendiga on igal inimesel võimalik teha oma surma puhuks pärandi (pärandaja vara) kohta korraldusi. See on nn ühepoolne tahteavaldus ja inimene võib oma vara suhtes teha selliseid korraldusi nagu soovib (sh määrata seda kellele ja kuidas soovib).
Testamenti võib ka tühistada või muuta, seetõttu selgub inimese viimane tahe tema surma ajal kehtivast testamendist. Oma eluajal võib testamendi tegemisest hoolimata inimene teha oma varaga, mida soovib (võõrandada, koormata jne). Surma puhuks tehtud korraldused kehtivad siis vastavalt viimasele tahteavaldusele selles osas, milles neid on võimalik täita (st inimesele surma hetkel kuulunud vara osas).
Testamendis saab Teie vanaisa teha oma surma puhuks korraldusi temale kuuluva vara kohta, st pärandada seda, määrata annakuid jne kellele soovib ja panna pärijale kohustusi nii nagu soovib. Kui vanaisa teeb testamendi notari juures, annab notar juriidilist nõu ka testamendi sisu osas.
Vaatamata testamendis tehtud võimalikele korraldustele, teeb iga teovõimeline inimene oma otsused ise, sh on igaühel õigus otsustada, kas pärandist või annakust loobuda või see vastu võtta. /Annakuks nimetatakse seda, kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks. /
Seega, testamendis avaldab inimene oma viimse tahte. Keegi oma testamendi sisu teistele avaldama ei pea - mida ta testamenti on märkinud, kellele mida oma varast soovib jätta või mis korraldusi-tingimusi on seadnud; mis neist on seaduspärased-kehtivad, mida sellest on võimalik täita, kas pärand/annak võetakse vastu või sellest loobutakse – see kõik selgub juba peale inimese surma pärimismenetluses.
Teie soovi – omandada kunagi kõnealune korter – täitumine, võib sõltuda väga erinevatest asjaoludest, sh omaniku soovist korterit võõrandada. Kas või millised käsutuspiirangud/piiratud asjaõigused võivad korteril olla, ei ole võimalik ette ennustada. Kui pärand avaneb, selgub pärandaja viimne tahe ja muud täpsed asjaolud pärandi osas ning notari poolt läbiviidavas pärimismenetluses selguvad ka Teie õigused seoses pärandiga (küsimustega saab pöörduda menetlust läbiviiva notari poole).
Omandamise piirangu osas: tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 76 ütleb, et tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Testamendiga on igal inimesel võimalik teha oma surma puhuks pärandi (pärandaja vara) kohta korraldusi. See on nn ühepoolne tahteavaldus ja inimene võib oma vara suhtes teha selliseid korraldusi nagu soovib (sh määrata seda kellele ja kuidas soovib).
Testamenti võib ka tühistada või muuta, seetõttu selgub inimese viimane tahe tema surma ajal kehtivast testamendist. Oma eluajal võib testamendi tegemisest hoolimata inimene teha oma varaga, mida soovib (võõrandada, koormata jne). Surma puhuks tehtud korraldused kehtivad siis vastavalt viimasele tahteavaldusele selles osas, milles neid on võimalik täita (st inimesele surma hetkel kuulunud vara osas).
Testamendis saab Teie vanaisa teha oma surma puhuks korraldusi temale kuuluva vara kohta, st pärandada seda, määrata annakuid jne kellele soovib ja panna pärijale kohustusi nii nagu soovib. Kui vanaisa teeb testamendi notari juures, annab notar juriidilist nõu ka testamendi sisu osas.
Vaatamata testamendis tehtud võimalikele korraldustele, teeb iga teovõimeline inimene oma otsused ise, sh on igaühel õigus otsustada, kas pärandist või annakust loobuda või see vastu võtta. /Annakuks nimetatakse seda, kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks. /
Seega, testamendis avaldab inimene oma viimse tahte. Keegi oma testamendi sisu teistele avaldama ei pea - mida ta testamenti on märkinud, kellele mida oma varast soovib jätta või mis korraldusi-tingimusi on seadnud; mis neist on seaduspärased-kehtivad, mida sellest on võimalik täita, kas pärand/annak võetakse vastu või sellest loobutakse – see kõik selgub juba peale inimese surma pärimismenetluses.
Teie soovi – omandada kunagi kõnealune korter – täitumine, võib sõltuda väga erinevatest asjaoludest, sh omaniku soovist korterit võõrandada. Kas või millised käsutuspiirangud/piiratud asjaõigused võivad korteril olla, ei ole võimalik ette ennustada. Kui pärand avaneb, selgub pärandaja viimne tahe ja muud täpsed asjaolud pärandi osas ning notari poolt läbiviidavas pärimismenetluses selguvad ka Teie õigused seoses pärandiga (küsimustega saab pöörduda menetlust läbiviiva notari poole).
Omandamise piirangu osas: tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 76 ütleb, et tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo