Pärimine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Pärimine

11 Veebr 2014, 15:15

Küsimus on pärimise kohta. Kui inimese surmast on juba rohkem kui aasta möödas ja õigusjärgsed pärijad ei ole andnud allkirja pärandvara loobumisest ja üldse mitte midagi ei ole ette võtnud, siis kas see millalgi aegub ka või kes sellega peaks tegelema või algatama? Kuna notariteenus maksab palju, siis keegi ei taha seda kohustust enda peale võtta ja samas keegi ei tea, kas lahkunul oligi üldse mingit vara, mida pärida. Lahkunul endal perekonda ei olnud, oli vaid ema, vend ja õde.

Re: Pärimine

13 Veebr 2014, 20:14

Tere,

Pärimisseaduse kohaselt võib pärimismenetluse algatamiseks notarile avalduse esitada kas pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. Notar tõestab pärimismenetluse algatamise avalduse, kui algataja põhjendab, et tal on pärandvara suhtes õigusi.
Vastavalt notari tasu seadusele on pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise notari tasu 63,90 eurot, millele lisandub käibemaks.
Pärijate väljaselgitamise ja pärimistunnistuse väljastamise notari tasu on 102,25 eurot, millele lisandub käibemaks.
Pärimismenetluses tehtud notariaaltoimingute eest on kohustatud notari tasu maksma pärija. Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt. Kui pärimismenetluse algatamise avalduse on esitanud üks kaaspärija, vastutavad kõik kaaspärijad pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise notari tasu maksmise eest solidaarselt.
Pärimisasja menetlemise raames teeb notar pärandaja õiguste ja kohustuste kohta päringu:
1) abieluvararegistrisse;
2) liiklusregistrisse;
3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse;
4) kinnistusregistrisse;
5) rahvastikuregistrisse;
6) pensionikeskusesse;
7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi.
Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus ja abikaasade varalise suhte liigiks oli varaühisus, esitab notar nimetatud registritesse päringud ning järelepärimised ka pärandaja üleelanud abikaasa õiguste ja kohustuste kohta. Lisaks teeb notar päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta järgmistele krediidiasutustele:
1) AS DNB Pank;
2) AS Eesti Krediidipank;
3) AS LHV Pank;
4) AS SEB Pank;
5) BIGBANK AS;
6) Swedbank AS;
7) Tallinna Äripanga AS;
8) Versobank AS;
9) AS Citadele banka Eesti filiaal;
10) Bank DNB A/S Eesti filiaal;
11) Danske Bank A/S Eesti filiaal;
12) Folkia AS Eesti filiaal;
13) Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal;
14) AS DnB NORD Banka Eesti filiaal (likvideerimisel).
Kui pärandaja oli pärandi avamise ajal abielus ja abikaasade varalise suhte liigiks oli ühisvarasuhe, esitab notar krediidiasutustele päringud ning järelepärimised ka pärandaja üleelanud abikaasa õiguste ja kohustuste kohta.
Pärimismenetluse algataja või pärija taotlusel või notarile teatavaks saanud asjaolu alusel teeb notar päringu:
1) ehitisregistrisse;
2) täitemenetlusregistri pidajale pärandaja suhtes toimunud täitemenetluse ja nende täitemenetluse väljaselgitamiseks, milles pärandaja oli sissenõudjaks;
3) kohtute infosüsteemi kohtumenetluses olevate nende kohtuasjade numbrite väljaselgitamiseks, milles pärandaja oli menetlusosaline;
4) välisriigi pärimisregistrisse kantud testamendi kohta andmete saamiseks.
Pärija või muu pärandvara suhtes õigusi omava isiku kirjaliku taotluse ja esitatud andmete alusel teeb notar järelepärimise isiku nimetatud kohtule või perekonnaseisuasutusele pärandaja üleelanud abikaasa pärimisõiguse väljaselgitamiseks.
Täiendavate küsimuste korral soovitan konsulteerida notariga.

Lugupidamisega
Kätlin Aun - Janisk
notar

Vasta