Tere
Pärandaja suri 1996.a-l. Ta oli lahutatud ja tal on kaks poega kellest vanem päris kogu vara ja teine oli siis 10 aastane alaealine, kes elas emaga ja oli vallaslapsena registreeritud, jähi pärandist ilma kuigi vanem poeg märkis pärimisavaldusse, et on ka vend olemas. Mingil põhjusel päris kogu vara vaid vanem poeg, kes nüüd keeldub pärandi jagamisest vabatahtlikult. Pärimisdokumente notar nooremale pojale ei avalda kuna põlvnemine pole tuvastatud, see seisab nüüd läbi kohtu ees. Kuna aga pärimine toimus 1996.a-l kehtinud seaduste alusel siis tekib küsimus kas on veel üldse võimalik pärimisõiguse tunnistamise tähtaega ennistada. Tollel ajal kehtinud aegumise sätted on oluliselt erinevad tänapäevastest ja tänapäevased vist ei kehti endiste sündmuste kohta. Palun väga abi, kas mingi õigusnorm reguleerib seda aegumist või mitte ja kas lootust ja mõtet veel on protsessida.
Pärijaks tunnistamise ennistamise võimalusest
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Pärijaks tunnistamise ennistamise võimalusest
Aegumistähtaega saab ennistada, kuna teine poegadest oli pärandi avanemisel alaealine ja ta ei saanud oma õigusi ise kaitsta.
Esmalt tuleb hagejal põlvnemine pärandajast tuvastada ja peale seda saab kohtu korras pärandvara osa välja nõuda.
Esmalt tuleb hagejal põlvnemine pärandajast tuvastada ja peale seda saab kohtu korras pärandvara osa välja nõuda.