Tere
Ega kaasomandit ei ole õigus müüa või kinkida ilma kaasomaniku loata? Kas on ka mingi tähtaeg, kaua üks kaasomanik saab takistada teise kaasomaniku müümise või kinkimise kavatsust?
kaasomand
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: kaasomand
Vastavalt asjaõigusseaduse § 73. Kaasomandi mõttelise osa käsutamine
(1) Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.
(2) Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus.
[RT I 2003, 13, 64 <https://www.riigiteataja.ee/akt/252549> - jõust. 01.07.2003]
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale.
Antud paragrahvi kohaselt saab kaasomanik oma vara võõrandada ka kolmandale isikule, kuid teisel kaasomanikul on ostueesõigus. See tähendab, et kaasomanik müüb oma omandi ostjale ja notar vormistab ka sellekohase lepingu. Peale lepingu sõlmimist on notar kohustatud kaasomanikku teavitama lepingu sõlmimisest ja andma kaasomanikule tähtaja ( 2 kuud) õiguse teostada oma ostueesõigust lepingus märgitud summa eest. Kaasomanik ei saa ostu- müügisummat vaidlustada vaid saab lepingus märgitud summa eest astuda ostja asemele. Kui kaasomanik seda notari poolt märgitud tähtajaks ei tee, siis on ostjaks isik, kes oligi notari lepingusse kantud.
Ülalnimetatud nõue ei laiene kaasomandi võõrandamisel oma lastele või vanematele.
Samas saab kaasomandit lõpetada ka poolte kokkuleppel. Selleks vajalik vara jagada reaalosadeks. Kui osapooled kokkulepet ei saavuta, siis on võimalik kaasomandit jagada ka kohtu korras.
Asjaõigusseaduse § 77. Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel
(1) Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
(2) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
[RT I 2003, 13, 64 <https://www.riigiteataja.ee/akt/252549> - jõust. 01.07.2003]
(3) Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.
(4) Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel.
Vastas Krista Paal.
(1) Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.
(2) Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus.
[RT I 2003, 13, 64 <https://www.riigiteataja.ee/akt/252549> - jõust. 01.07.2003]
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale.
Antud paragrahvi kohaselt saab kaasomanik oma vara võõrandada ka kolmandale isikule, kuid teisel kaasomanikul on ostueesõigus. See tähendab, et kaasomanik müüb oma omandi ostjale ja notar vormistab ka sellekohase lepingu. Peale lepingu sõlmimist on notar kohustatud kaasomanikku teavitama lepingu sõlmimisest ja andma kaasomanikule tähtaja ( 2 kuud) õiguse teostada oma ostueesõigust lepingus märgitud summa eest. Kaasomanik ei saa ostu- müügisummat vaidlustada vaid saab lepingus märgitud summa eest astuda ostja asemele. Kui kaasomanik seda notari poolt märgitud tähtajaks ei tee, siis on ostjaks isik, kes oligi notari lepingusse kantud.
Ülalnimetatud nõue ei laiene kaasomandi võõrandamisel oma lastele või vanematele.
Samas saab kaasomandit lõpetada ka poolte kokkuleppel. Selleks vajalik vara jagada reaalosadeks. Kui osapooled kokkulepet ei saavuta, siis on võimalik kaasomandit jagada ka kohtu korras.
Asjaõigusseaduse § 77. Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel
(1) Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
(2) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
[RT I 2003, 13, 64 <https://www.riigiteataja.ee/akt/252549> - jõust. 01.07.2003]
(3) Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.
(4) Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel.
Vastas Krista Paal.