Valeandmed pärandidokumentides.

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 1
Liitunud: 27 Dets 2015, 14:36

Valeandmed pärandidokumentides.

27 Dets 2015, 15:03

Isa suri mul 1998 aastal. Olin sel ajal alaealine ega taibanud pärandiasjadest midagi. Kuid nüüd hiljuti tekkis huvi, et kas äkki oli isal ka mingit vara. Sai asja uuritud ja tuligi välja, et oli keegi tema pärimisasja korda ajanud. Sai siis uuritud välja, kus notaribüroos seda tehtud oli. Tuli siis välja, et 2003. aastal oli isa esimene naine, kellega ta oli ka abielus (minu ema on siis isal teine naine) käinud notaris ja kirjutanud vara enda nimele. Ja dokumentides oli kirjas, et teadaolevalt rohkem pärijaid ei ole, kuigi ta teadis väga hästi minu olemasolust. Notar ütles selle peale, et kust tema pidi teadma seda, et keegi veel on olemas. Nüüdseks on vara juba kolmanda isiku nimele kirjutatud.
Kas on veel lootust kuidagi oma osa kätte saada?
Kuhu peaks pöörduma ja mida tegema et asi korda ajada?

Postitusi: 4030
Liitunud: 18 Apr 2011, 17:06

Re: Valeandmed pärandidokumentides.

28 Dets 2015, 19:08

Esimesena tuleks Teil pöörduda küsimuse lahedamiseks selle notari poole, kes pärimisasja lahendas. Seda küsimust reguleerib pärimisseaduse § 175.

Kui pärast pärimistunnistuse, tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle kehtetuks kas omal algatusel või asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel.

Tunnistuse kehtetuks tunnistamisel viib notar läbi uue pärimismenetluse. Kui kehtetuks tunnistatud tunnistuse alusel on pärija kohta tehtud kanne kinnistusraamatusse ja võib eeldada, et kande parandamine on võimalik, esitab notar avalduse kinnistusraamatusse vastuväite kandmiseks.

Tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue tuleb esitada kolme aasta jooksul selle kehtetuse alusest teada saamisest või teada saama pidamisest arvates, kuid mitte rohkem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist (pärand avaneb pärija surmaga). Nimetatud tähtaega on võimalik ennistada.

Kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks pöörduda kohtusse. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse pärimistunnistuses näidatud pärijate vastu.

Selleks, et teada saada, kas Teil on õigus nõuda ka osa pärandvarast, võiksite pöörduda konsultatsiooni saamiseks selle notari poole, kes pärimisaja lahendas, kuna tal on mõningane ülevaade sellest, mis vara pärandvara hulka kuulus ning konkreetseid asjaolusid hinnatas on tal võimalik Teid ka kõige paremini nõustada. Kui pärandvara hulka kuulus kinnistu, mis on võõrandatud kolmandale isikule, kes selle omandas heauskselt (tuginedes kinnistusraamatu andmetele ning ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et need andmed ei ole õiged), siis tõenäoliselt kinnisasja tagasi nõuda ei saa. Samas võib Teil olla kahju hüvitamise nõue pärija vastu, kuid siinkohal tuleks kontrollida, et see ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse § 155 järgi on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.


Vastas Eve Põtter.

Vasta