Testament ja kinnistusraamat
Postitatud: 18 Jaan 2016, 21:56
Tere!
Probleem järgmine: vanaisa suri 2001. aastal. Nüüd, 15 aastat hiljem kui ise olen juuratudeng, uurisin kinnistusraamatut ning seal oli midagi valesti. Nii vanaema, minu isa kui ka endiselt vanaisa nimel oli kõnealune pärandvara ehk kinnisasi, kuigi vanaisa surmast on nii palju aastaid möödas.
Seega otsustasin üles otsida vanad dokumendid, mille kohaselt kuulus vanaisale vanaemaga ühisomandis maja, kummalgi 1/2. Pärast vanaisa surma jagunes pärandvara järgmiselt: vanaemale 4/6 ja minu isale 1/6. Ülejäänud 1/6 oli kinnistusraamatu andmetel vanaisa nimel. Samuti on kirjas ka pärimistunnistusel ehk siis et vanaemale kuulub 4/5, isale 1/6 ning ülejäänud osa ei mainita.
Vanaisal ja vanaemal on ka tütar, kes ilmselt loobus oma osast (isa ei mäleta täpselt, kuidas see oli, tädiga ei suhtle, et küsida).
Kuidas või mis alusel sai selline asi toimuda? Ning kuidas edasi käituda, et see n-ö puudu-/ülejääk (või kuidas iganes seda nimetada) siiski pärida? Ja kellel selleks üldse õigus on?
Kuna enne 2009. aastat kehtis vastuvõtusüsteem, mille kohasle pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma, st esitama pärandi vastuvõtmise avalduse, mille notar tõestab. Kui pärija avaldust ei esita ega asu pärandvara valdama ega kasutama, ei loeta teda pärijaks.
Kas mul on õigus, et tädi ei saa enam seda osa pärima tulla, sest 10 aastat on möödas?
Teie vastust ootama jäädes
Sigrid
Probleem järgmine: vanaisa suri 2001. aastal. Nüüd, 15 aastat hiljem kui ise olen juuratudeng, uurisin kinnistusraamatut ning seal oli midagi valesti. Nii vanaema, minu isa kui ka endiselt vanaisa nimel oli kõnealune pärandvara ehk kinnisasi, kuigi vanaisa surmast on nii palju aastaid möödas.
Seega otsustasin üles otsida vanad dokumendid, mille kohaselt kuulus vanaisale vanaemaga ühisomandis maja, kummalgi 1/2. Pärast vanaisa surma jagunes pärandvara järgmiselt: vanaemale 4/6 ja minu isale 1/6. Ülejäänud 1/6 oli kinnistusraamatu andmetel vanaisa nimel. Samuti on kirjas ka pärimistunnistusel ehk siis et vanaemale kuulub 4/5, isale 1/6 ning ülejäänud osa ei mainita.
Vanaisal ja vanaemal on ka tütar, kes ilmselt loobus oma osast (isa ei mäleta täpselt, kuidas see oli, tädiga ei suhtle, et küsida).
Kuidas või mis alusel sai selline asi toimuda? Ning kuidas edasi käituda, et see n-ö puudu-/ülejääk (või kuidas iganes seda nimetada) siiski pärida? Ja kellel selleks üldse õigus on?
Kuna enne 2009. aastat kehtis vastuvõtusüsteem, mille kohasle pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma, st esitama pärandi vastuvõtmise avalduse, mille notar tõestab. Kui pärija avaldust ei esita ega asu pärandvara valdama ega kasutama, ei loeta teda pärijaks.
Kas mul on õigus, et tädi ei saa enam seda osa pärima tulla, sest 10 aastat on möödas?
Teie vastust ootama jäädes
Sigrid