Pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamine kohtus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamine kohtus
Tere! KÜ-s on üks võlgnik, kes ei tasu korteri eest. Asjaolud on sellised: Pärast korteriomaniku surma 2006.a. tema poeg jäi elama korteris, kuid ametlikult pärandi ei ole vastu võtnud. Ta ei maksa selle korteri eest mitu aastat. Kas võib KÜ pöörduda kohtusse hagiga selle inimese vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks ja mis tõenditega seda fakti võib tõendada?
Re: Pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamine kohtus
Kuni 31.12.2008. kehtinud pärimisseaduse § 117 kohaselt on võimalik pärand vastu võtta, kas pärandvara valdama, kasutama või käsutama asumisega või notarile avalduse esitamisega seaduses ettenähtud aja (maksimaalselt 10 aasta jooksul pärandaja surmast) jooksul. Seega ei pidanud ka enne 2009. surnud isik pärijaks saamiseks esitama ilmtingimata avaldust.
Selleks, et kindlaks teha, kes on pärijad, võib siiski mõttekam olla pärimismenetluse läbiviimine. Kehtiva pärimisseaduse kohaselt pärimismenetluse algatamiseks esitab pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik notarile vastava notariaalselt tõestatud avalduse. Seega on KÜ-l kui võlausaldajal õigus esitada notarile avaldus pärimismenetluse algatamiseks, saamaks teada, kes on pärijad, kellele on üle läinud pärandaja õigused ja kohustused.
Iseküsimus on see, et juhul, kui pärija on vara kasutanud, siis on ta saanud pärandavara, sh korteriomandi omanikuks ning edaspidi tekkinud võlgnevused on juba tema võlad, mitte enam pärandaja võlad.
Kokkuvõtteks soovitame enne kohtusse pöördumist siiski pöörduda notari poole antud juhtumi osas täpsema konsultatsiooni saamiseks ning pärimismenetluse algatamiseks.
Selleks, et kindlaks teha, kes on pärijad, võib siiski mõttekam olla pärimismenetluse läbiviimine. Kehtiva pärimisseaduse kohaselt pärimismenetluse algatamiseks esitab pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik notarile vastava notariaalselt tõestatud avalduse. Seega on KÜ-l kui võlausaldajal õigus esitada notarile avaldus pärimismenetluse algatamiseks, saamaks teada, kes on pärijad, kellele on üle läinud pärandaja õigused ja kohustused.
Iseküsimus on see, et juhul, kui pärija on vara kasutanud, siis on ta saanud pärandavara, sh korteriomandi omanikuks ning edaspidi tekkinud võlgnevused on juba tema võlad, mitte enam pärandaja võlad.
Kokkuvõtteks soovitame enne kohtusse pöördumist siiski pöörduda notari poole antud juhtumi osas täpsema konsultatsiooni saamiseks ning pärimismenetluse algatamiseks.