Mure

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Mure

05 Sept 2016, 19:39

Pärandi saajateks olid 2010. aastal kolm osapoolt. Lahkunu ei teinud testamenti. Pärand koosneb nii ühis kui lahusvarast (sealhulgas kinnisvarast). 2011.a. proovis kolm pärandi osapoolt seda vastu võtta, kuid notari juures üks osapool keeldus ja pärand jäi vastu võtmata.
Nüüd 2016. aastal soovime uuesti notari juures pärandi vastu võtta.

2011.a. keelduv osapool sooviks pärandatava kinnisvara eest kompensatsiooni, et jätta see kinnisvara kahele muule osapoolele. Tekkis küsimus, kuidas hinnata pärandatavat kinnisvara?

Re: Mure

05 Sept 2016, 19:40

Kui pärandaja on surnud pärast 1. jaanuari 2009 saab pärima õigustatud isik pärandist loobuda kolme kuu jooksul hetkest mil ta saab teada pärandaja surmast ja enda pärimisõigusest. Kui nimetatud tähtaja jooksul pärandist ei loobuta, loetakse isik pärijaks. Teie küsimusest ei ole võimaslik üheselt aru saada asjaoludest, kuid eeldan, et pärand on avanenud 2010 aastal. Kuna juba 2011 ei jõutud pärandvara jagamises kokkuleppele, siis on kõik pärijad eelduslikult olnud teadlikud enda pärimisõigusest mistõttu tuleks nad lugeda seaduse järgi pärijateks ning loobumine ja vastuvõtmine ei ole enam võimalik. Teie küsimusest ei nähtu, kas olete pöördunud ka notari poole, kuid selleks, et oleks selge, kes on pärijateks tuleks pöörduda notari poole pärimismenetluse läbiviimiseks. Notar väljastab pärimistunnistuse milles märgib kõik pärandaja pärijad.

Juhul kui notar on juba pärimistunnistuse väljastanud ning kõik kolm pärijat on sellel pärijatena märgitud siis tuleks pärijatel jagada pärandvara. Kui sooviks on jagada vara selliselt, et kaks pärijat jäävad kinnisasja omanikeks ning kolmandale tasutakse kompensatsiooni siis tuleks pärijatel kokku leppida ka selle kompensatsiooni suuruses. Kui pärijad soovivad aluseks võtta kinnisvara hinna, mitte kogu pärandvara väärtust (kuulub pärandvara hulka ka muu pärandaja vara nt pangakontodel olev raha, mööbel, raamatukogu jne), siis peaks see olema ka nende otsustada kuidas nad jagatava vara väärtsuts hindavad. Siinkohal saab abiks võtta professionaalseid kinnisvara hindajaid. Abi võib leida ka Maa-ameti kodulehelt kinnisvara tehingute statistikast, mis on kättesaadav https://www.maaamet.ee/index.php?lang_i ... 1473064180


Vastas Eve Põtter.

Vasta