juristaitab.ee

Tere,
Vanaema tegi testamendi oma tütrele (minu emale, kes on praeguseks surnud) ja lapselapsele. Nüü tuli välja, et vanaema on ikka veel ametlikult abielus, kuigi mees lahkus Eestist II Maailmasõja ajal, jättis oma pere maha ja tänaseni ei tea keegi temast midagi, ka eesti rahvastikuregistris ei ole temast märki. Vanaema suri 103 aastaselt, nii et tema mees ehk minu vanaisa oleks praegu 102 aastane.
Kui vanaema notari juures testamenti tegi, ütles ta notarile, et tema mees on surnud, kuigi mingit dokumentaalset tõestust sellele ei olnud siis ega pole ka täna. Ilmselt on kusagil välismaal, kuid kus, seda ei tea keegi ja mina seda otsida ei oska. Vanaema juurest leidsin ainult abielutunnistuse, mis on aastast 1941.
Nüüd on notar probleemi ees, et ei saa testamenti täitmisele anda enne kui minu vanaisast midagi teada ei ole, sest ametlikult on ta ikka abielus. Palus meil otsida mingit jälge, kuid kuna vanaema mitte kunagi oma mehest midagi ei rääkinud ja ka minu ema oma isa ei tundnud, siis pole meie suguvõsal mingit infot inimese kohta. Tulemusi ei andnud ka internetist otsimine. Ilmselt on inimene surnud, kuid puudub tõendusmaterjal. Notar küll lubas veel uurida, kuid see olukord on kestnud nüüd juba pool aastat ja me ei saa aru, kaua see veel kestma jääb.
Kui inimesest keegi ei tea 70 aastat, siis kuidas see segab testamendi täitmist? Kui testament tehti, miks siis notar ei kontrollinud üle fakti, kas inimese surma kohta on tõendusmaterjal? Kui nüüd ongi selline olukord, et keegi ei leia inimese kohta informatsiooni, siis mis edasi saab? Kas inimesel, kes on olnud 70 aastat oma pere jaoks kadunud, on õigust kuidagi osaleda testamendi vaidlustamisel või miks notar sellise järjekindlusega jälgi ajab?

Tänan vastuse eest.

Notar koostab testamendi vastavalt osalejate ütlustele eeldusel, et testaator on enda perekonnaseisust teadlik. Notaril on kohustus kontrollida osaleja perekonnaseisu juhul, kui soovitakse käsutada teatud vara eset, et määrata kindlaks, kas see võib kuuluda abikaasade või endiste abikaasade ühisvara hulka. Sellisel viisil tagatakse, et asja käsutamiseks on olemas kõik vajalikud nõusolekud ja tehingut ei tehta selle isiku teadmata, kellele asi kuulub. Testamendi tegemise ajal sellist vara käsutamist ei toimu.

Nagu aru saan, olete pöördunud notari poole pärimismenetluse algatamiseks ning selle raames on selgunud, et vanaema oli surmapäeval rahvastikuregistri andmete järgi abielus. Notaril on kohustus pärimismenetluse käigus välja selgitada kes on pärandaja pärijad ning kas pärandvara hulka kuulus endiste abikaasade ühisvara. See on põhjus, miks ei ole võimalik pärimismenetlust lõpetada enne kui selles küsimuses on selgus. Soovitan pöörduda selle notari poole, kes pärimismenetlust läbi viib konsultatsiooni, et mõelda võimalikele edasistele sammudele. Tegemist võib näiteks olla olukorraga, kus abikaasade abielulised suhted lõppesid enne, kui vanaema vara omandas, mistõttu ei ole tegemist ühisvaraga, kuid seda, kuidas edasi toimida võiks arutada koos pärimisasja menetleva notariga.


Vastas Eve Põtter.