Annakusaajate õigused

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Annakusaajate õigused

24 Juun 2017, 07:56

Tere,

Isa tegi notariaalse testamendi selliselt, et isa maja pärib vend alate 21.eluaastast. Kokkulepe isaga jäi, et kuna mina tütrena pärin laenud (mis on ka testamendis), siis tohin elada niikaua majas, kui soovin v kuni venna 21.a saamiseks. Hetkel on maja omanikuks ja hooldajaks seaduse silmis onupoeg. Onupojaga on tehtud aga üürileping selliselt, et üüri ma talle ei maksa ja kõik maja hooldamisega seotud kulud tasun ise ega esita talle arveid selle kohta.
Nüüd küll aga minu ema arvab, et kuna see maja saab venna omaks alates 21.eluaastst (vend hetkel 6), siis tema on õigus siia käia siis kui ise tahab ja teha, mida ise tahab. Kas tal seaduslikult on see õigus kui nö annakusaaja hooldajal ?

Re: Annakusaajate õigused

29 Juun 2017, 07:02

Tere
Teie küsimusest nähtub, et isa pärandatud maja on Teie kodu ja te kasutate seda üürilepingu alusel. Teie ema ega vend selles majas ei ela. Seega olete Teie selle maja valdaja sõltumata sellest kes on omanik.

Põhiseaduse 33. paragrahv ütleb, et inimese kodu on puutumatu. Kui üürileandja annab ruumid üürniku kasutusse, puudub tal edaspidi õigus ilma üürniku eelneva nõusolekuta eluruumi siseneda. Võlaõigusseaduse § 283 lg-tes 2 ja 3 sisalduvad põhimõtted, mille järgi:
1) Üürnik peab lubama üürileandjal asja üle vaadata, kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule.
2) Üürileandja peab üürnikule õigeaegselt teatama tehtavatest töödest ja asja ülevaatamisest ning arvestama tööde tegemisel üürniku huve.
Seega on teatud juhtudel üürileandjal õigus üüritud pinnale minna, kuid sellest tuleb eelnevalt üürnikku teavitada.

Täiendavalt võib lisada, et omavoliline sissetung võõrasse eluruumi on kuritegu. Riigikohtus on olnud kaasus, kus üürileandja tunnistati karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi süüdi selles, et ta tungis ebaseaduslikult ukseluku lahtimurdmise teel üürnike tahte vastaselt sisse Tartus asuvasse korterisse.

Karistusseadustiku § 266 sätestab praegu, et
Valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Sama teo eest, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.


Vastas Tiina Mölder
Eesti Õigusbüroo OÜ jurist

Vasta