Pärimismenetlus.

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Pärimismenetlus.

11 Sept 2017, 08:48

Tere,
tütar ja isa pole suhelnud üle 20 aasta. Tütar oli 2 aastane, kui isa pere juurest lahkus. Tütar pole oma isast midagi kuulnud, kuigi on proovinud leida kontakti.
Isa suri augustis 2017 ja jättis tütrele oma pensioni teise samba. Tütar elab välismaal. Isal rohkem lapsi pole on ainult õde ja õelapsed. Tütar on valmis pärandi vastu võtma, kuidas peaks nüüd edasi toimima? Millest alustama?

Re: Pärimismenetlus.

15 Sept 2017, 09:46

Tere

Loobumissüsteem üldisemalt tähendab, et pärijaks saamiseks ei pea esitama avaldust. Avalduse peab esitama see isik, kes ei soovi pärida ehk soovib pärandist loobuda.
Seega juhul, kui pärima õigustatud isik ei esita seaduses ettenähtud aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks ehk ta on muutunud pärijaks. Pärandi enda nimele saamiseks tuleb siiski läbi viia pärimismenetlus.
Teie küsimusest ei selgu kas pärimine toimub pärandaja viimase tahte (testament) alusel või seaduse järgi. Kui tegemist on seadusjärgse pärijana ja esimese järjekorra pärijaid (lapsi) rohkem ei ole ning pärandaja ei olnud ka abielus, olete teie ainupärija kogu vara suhtes. Seejuures tuleb arvesse võtta, et pärandi osaks võivad olla ka kohustused ja Te pärite ka need täies ulatuses. Kui tegemist on testamendijägse pärimisega, on teie pärandiosaks tõepoolest vaid pensionifond.
Pärijaks saamiseks ei pea iseenesest midagi tegema. Seaduse kohaselt peab avalduse esitama see isik, kellel oleks õigus pärida, kuid ta tahab pärandist loobuda. Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. Seda saab teha ainult kolme kuu jooksul arvates päevast, kui pärija sai teada, et pärandaja on surnud ja sellel pärijal on õigus pärandile. Kui pärija ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.
Pärijaks ei saa isik siiski enda teadmata nö salaja – ta peab olema teada saanud oma võimalikust pärimisõigusest – seda nii seadusjärgse kui testamendijärgse pärimise korral.
Pärimise vormistamiseks ehk pärandi pärijate nimele vormistamiseks ja pärandi jagamiseks tuleb läbi viia pärimismenetlus. Pärimisasjade lahendamisega tegeleb notar. Selleks, et notar saaks menetlust läbi viia peab keegi esitama avalduse.
Pärimismenetluse algatamiseks võib avalduse esitada üks kõik millisele Eesti notarile. Pärimismenetluse algatamise avaldust ei pea esitama tingimata pärija .
Avalduse saab esitada pärast seda, kui isiku surm on rahvastikuregistris registreeritud. Menetluse läbiviimiseks avalduse esitamise lõpptähtaega määratud ei ole, kuid paraku ei saa ilma selleta vara omaniku kandeid registris muuta. Pärijad on saanud pärijaks ka ilma avaldust esitamata ja seega on juriidiliselt ka vara omanikud, kuigi registris on vara surnud isiku nimel.

Ka juhul, kui pärijad tahavad pärandist loobuda, tuleb notarile ikkagi esmalt esitada menetluse algatamise avaldus, mis käivitab kogu menetluse protsessi.
Kogu pärimismenetlus toimub ühe notari juures - kui ühele notarile on juba keegi esitanud pärimismenetluse algatamiseks avalduse, siis kõik järgmised avaldused edastatakse sellele notarile ka juhul, kui hilisema avalduse tõestab teine notar.
Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda.
Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse.

Selgitamaks välja, mis vara võib pärandajale kuuluda, teeb notar päringuid erinevatesse registritesse: kinnistusraamat, liiklusregister, äriregister jne. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha.
Kui pärandaja oli abielu ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt moodustab nende vara ühisvara, siis teeb notar päringud ka üleelanud abikaasa kohta.

Kui pärijad soovivad teeb notar päringu ka muudele asutustele, kui neil on alust arvata, et pärijal võis olla mingeid kohustusi või nõudeid. Näiteks on teada, et ta ostis midagi järelmaksuga, võis võtta kiirlaenu või andis ise kellelegi laenu jne.

Kui kõik pärijad on välja selgitatud, siis saab menetluse lugeda lõppenuks ning notar tõestab pärimistunnistuse ning teeb selle kohta kande pärimisregistrisse. Kõigil on õigus pärimisregistrist teada saada, kes on surnud isiku pärijad.
Pärimistunnistus on tõend selle kohta, kes on surnud isiku pärijad ja nende pärandiosa suurus.

Vastas

Tiina Mölder
jurist

Vasta