1. leht 1-st

Kaasomandi lõpetamise viis.

Postitatud: 03 Dets 2019, 14:29
Tere.
Pärimisel on kinnistu. Kaasomanikke palju. Kaasomandi lõpetamise viisi kohta kokkulepe puudub. Palun selgitage seadusi järgmise näite varal:
Minu osa on 3%. Minul õnnestus odavalt kokku osta 50 % osasid arvestusega, et kinnistu hind on 60 000 €. Ostmiseks kulutasin 60 000/100 * 50 = 30 000 €. Olen nüüd kaasomanik 53 % ulatuses.
Üks kaasomanikest esitas kohtule hagiavalduse nõudega müüa kinnistu enampakkumise teel 100 000 € pakkumise teinud ostjale (firmale). Kohus otsustas kaasomandi lõpetada hageja avalduses palutud viisil.
Minu küsimused:
1. Kui suur osa sundmüügist saadud rahast kuulub minule - kas 100000/100*53 = 63000 € või 100000/100 * 3 =3000 € ?
2. Kas minu tegevus, osta kokku osad odava hinnaga ja sundmüügi korral nõuda 53 % laekunud summast, on kooskõlas seadusega ja hea usu põhimõttega või olen kaasomanikke petnud ?

Suur tänu ette.

Re: Kaasomandi lõpetamise viis.

Postitatud: 06 Dets 2019, 10:57
Tere

Teie küsimusest võib järeldada, et pärand võeti vastu ühiselt ja moodustus pärandvara ühisus. Iga kaaspärija võib iseseisvalt käsutada (müüa, kinkida, pantida vms) ainult temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, st tema osa kogu pärandvara ühisusse kuuluvast varast. Tehing, millega kaaspärija kohustub omandama või võõrandama osa pärandvara ühisusest või käsutab sellest temale kuuluvat osa, peab olema notariaalselt tõestatud.
Seega ei ole keelatud müüa ja ka osta teiste pärijate osa pärandvara ühisuses. Kui on järgitud ka tehingule kehtestatud kohustuslikku notariaalset vorminõuet, on Teie osa ühisuses nüüd 53% ja müügist saadud tulem jagatakse vastavalt sellele.
Petmises Teid süüdistada ei saa, kuna ilmselt ei teadnud ei Teie ega oma osa võõrandajad milliseks võib kujuneda lõplik müügihind. See võinuks teoreetiliselt kujuneda ka väiksemaks Teie hinnatud 60000 eurost. Lisaks on ostu-müügi tehing kokkuleppeline tehing ja seda sooritades on mõlemad pooled tehingu tingimustega nõustunud.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist