Kaasomandis olev korter pluss päritud võlg.

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Kaasomandis olev korter pluss päritud võlg.

10 Jaan 2020, 19:26

Tere.

Kui korter on mitme inimese kaasomandis ja üks nendest sureb, tal pärijaid ei ole ja testamenti ka mitte, siis kas kohalik omavalitsus pärib selle kaasomandi? Kui see surnud kaasomanik oli ka see, kes elas kaasomandis olevas korteris ja tal jäi mingisugune võlg korteriühistule, siis kas see läheb jagamisele kõigi kaasomanike vahel? Mida võib kohalik omavalitsus ette võtta sellisel juhul, kui nad pärivad kaasomandi? Ja kuskohast saab üks kaasomanik teada, kui teine kaasomanik sureb,et kes selle osa pärib?
Mida teha, kui ülejäänud kaasomanikud elavad välisriigis ja neil on omandist ükskõik? Kas saab kuidagi ilma nende kohalolekuta omandit müüa (nt. digitaalsed allkirjad jne.)

Korteri kaasomandi pärimisega päriti ka surnu võlg pangale ja intresside ja muude sanktsioonide vältimiseks maksis selle ära vaid üks pärija. Nüüd on üks neist maksma pidanud pärijatest surnud ja tema kaasomandi pärib kohalik omavalitsus. Kas seda võlga, mille maksis ära üks inimene oma rahast, (kuna tähtajad olid kukkumas) saab nüüd veel küsida kohaliku omavalitsuse käest, kuna ta peaks pärima lisaks korteri kaasomandile ka võlad (olemas vaid pangast vaadatav ülekanne, mille tegi üks inimene võla kustutamiseks).

Re: Kaasomandis olev korter pluss päritud võlg.

16 Jaan 2020, 16:56

Tere

Olete õigesti aru saanud, et kui pärandajal ei ole tehtud kehtivat testamenti, toimub pärimine seadusejärgi. Kui tal puuduvad ka sugulased, kes võiks seaduse järgi pärida, pärib kohalik omavalitsus. Kuna tegemist on mõttelise osaga kinnisasjast, saab kohalik omavalitsus pärida vaid pärandajale kuulunud mõttelise osa. Seadusjärgse pärimise korral ei saa riik ega kohalik omavalitsusüksus pärandist loobuda, ent kohustuslik on viia läbi pärandvara inventuur. Inventuuri käigus selgitatakse välja nii pärandaja vara kui ka kohustused. Pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks tuleb inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, mis peab sisaldama üleskutset pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates;
Seega tuleks Teil jälgida Ametlikke Teadaandeid ja oma nõudest tähtaegselt teada anda.
Pärand koosneb nii pärandaja varast, õigustest kui ka kohustustest. Seega on võlausaldajatel õigus nõuda pärandaja kohustuste täitmist pärijalt. Kaasomanike vahel saab jagada omandist tulenevat võlgnevust. Kui võlgnevus on agaasja kasutamisega seotud, on see pärandaja kohustus, misläheb üle pärijale.
Kaasomanikud saavad omandiga tehinguid teha vaid ühiselt. Kui osad kaasomanikest elavad välismaal, saavad nad anda esindusvolikirja teatud tehingute tegemiseks.
Kinnisasja puhul kantakse kõik omanikud kinnistusraamatusse, kinnistusraamatusse kantakse ka omaniku muutused. Seega on võimalik kinnistusregistrist näha, kes on teised kaasomanikud.


Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta