1. Küsimus on selline , et kui testaator on teinud testamendi kinnistu ( maja ) kohta enda kolmele lapsele( nimed testamendis välja toodud ning järelpärijat /-jaid ei ole testamendis nimetatud ) ning üks lastest sureb ennem testamendi avanemist - kas siis jaguneb testament/ vara kahe lapse vahel või asub kolmanda lapse asemel pärima veel keegi . Testaatoril rohkem lapsi pole ning tema ülenejad sugulased on surnud .
2.Miks notar teeb testamendi , kui testaatoril ongi ainult kolm last - sama tuleks välja ka lihtsalt seaduslikul pärimisel ja ilma notari kuludeta (testamenti tehes st ) .
pärimine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: pärimine
Antud juhtumi põhjal võib testamendiga määratud olla kas pärijad või annak. Mõlemal juhul kohaldub pärimisseaduse § 31, mille kohaselt juhul, kui testaator on testamendis teinud korralduse alaneja sugulase (lapse, lapselapse) kasuks, kes pärast testamendi tegemist, kuid enne pärandi avanemist sureb, jättes järele alanejad sugulased (lapsed), eeldatakse, et korraldus on tehtud ka alanejate sugulaste kasuks selle pärandiosa ulatuses, mille nad saaksid surnud alaneja sugulase asemele astumise korral seadusjärgselt pärides, kui testamendist ei tulene teisiti.
Eeltoodu kohaselt võiks öelda, et juhul, kui üks lastest sureb enne pärandajat ja surnud lapsel on lapsed, siis saavad testamendi alusel pärandi/annaku surnud lapse asemel tema lapsed. Kui enne pärandajat surnud lapsel lapsi ei ole, siis pärivad need lapsed, kes elus on. Samas võib testamendist tuleneda teistsuguseid korraldusi või selle sisu tõlgendamisel jõuda teistsugusele järeldusele - näiteks, et surnud lapse asemel tema lapsed ei päri.
Pärimisseadus annab võimaluse pärida kas seadusjärgseprimisõiguse või testamendi läbi. testamendi tegemise võimalus on pärandaja seaduslik õigus, kuid mitte kohustus.
Eeltoodu kohaselt võiks öelda, et juhul, kui üks lastest sureb enne pärandajat ja surnud lapsel on lapsed, siis saavad testamendi alusel pärandi/annaku surnud lapse asemel tema lapsed. Kui enne pärandajat surnud lapsel lapsi ei ole, siis pärivad need lapsed, kes elus on. Samas võib testamendist tuleneda teistsuguseid korraldusi või selle sisu tõlgendamisel jõuda teistsugusele järeldusele - näiteks, et surnud lapse asemel tema lapsed ei päri.
Pärimisseadus annab võimaluse pärida kas seadusjärgseprimisõiguse või testamendi läbi. testamendi tegemise võimalus on pärandaja seaduslik õigus, kuid mitte kohustus.