Kingitud mõtteline osa korterist

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Kingitud mõtteline osa korterist

26 Apr 2014, 19:12

Tere.

Mul on probleem seoses korteri mõttelise osa kinkimisega. Sündmused olid järgnevad:

1) 2007 juunikuus võtsime elukaaslasega pangalaenu korteri soetamiseks (kroonides kuskil 480 000). Mina olin põhilaenaja, tema kaastaotleja. Omainvesteeringu osa andsid minu (110 000 krooni) ja tema isa (110 000 krooni) (kusjuures oma isaga oli mul suuline kokkulepe, et tema tahab selle raha kunagi tagasi saada). Laenumaksed hakkasid maha minema minu kontolt.
2) 2007 juulikuus soetasime korteri, millest 1/2 läks minu ja 1/2 elukaaslase nimele (lahusvara).
3) 2007 augustikuus abiellusime.
4) 2011 augustikuus maksime laenu lõplikult tagasi. Pool summat läks minu kontolt ja pool summat abikaasa kontolt (kummalgilt umbes 12 000 eurot).
5) 2011 okroobrikuus otsustasime lahutada. Kinkelepinguga kirjutasin oma osa korterist tema nimele (tehingu väärtus 2500 euri). Kuna eelnevalt oli pangalaen tagasi makstud, siis tal ei olnud mulle võimalik rohkem maksta too hetk.
6) 2011 novembrikuus abielu lahutati.
7) Mina pean hakkama nüüd oma isale antud raha tagasi maksma. Põhimõtteliselt pean maksma asja eest, mis mulle enam ei kuulu.
8) Eksabikaasa lubab mulle pidevalt raha, kuid siiani ei ole sentigi saanud.

Kas mul on õigust temalt midagi nõuda? Summad on suured ja mina sain sealt ainult 2500 euri.
Kas ma saan veel kinkelepingu tühistada? Tema alusetu rikastumise sätte alusel?
Või äkki leidub veel lahendusi minu kasuks?

Vastust oodates ja parimat soovides,
K.

Re: Kingitud mõtteline osa korterist

05 Mai 2014, 10:47

Tere,

Esmalt tuleks välja selgitada, mis põhjusel sõlmisite kinkelepingu ning mis olid selle tingimused. Kinkeleping tähendabki seda, et üks isik (kinkija) kohustub TASUTA teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Seega tuleks täpsustada, millel põhineb Teie praegune nõue ja miks otsustasite oma osa korterist abikaasale just kinkida.
Kinkelepingust taganemise alused on toodud võlaõigusseaduse § 267-268. Kas antud juhul on alust nimetatud sätet kohaldada, vajab täpsemat õiguslikku analüüsi.

Tegemist võib olla näiliku tehinguga (st pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad). Näilik tehing on tühine. Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut (nt müügileping).
Lisaks tuleks kontrollida ka nõude aegumist, selgitada välja pooltevahelisi kokkuleppeid ja nende tingimusi, tõendamisvõimalusi jne.

Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo

Vasta